T, 3.10.2023

Tartu endine abilinnapea jäi toimingupiirangu rikkumises lõplikult süüdi

Facebook
Comments
Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski peeti korruptsioonikurtegudes kahtlustatavana kinni 2017. aasta sügisel.
Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski peeti korruptsioonikurtegudes kahtlustatavana kinni 2017. aasta sügisel. Foto: Sille Annuk

Riigikohus ei võtnud täna menetlusse Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kaitsjate ja prokuratuuri kaebusi, seega jõustusid maa- ja ringkonnakohtu otsused, millega mõisteti Semilarski kaheksas toimingupiirangu rikkumise episoodis süüdi, aga osades süüdistuses kirjeldatud episoodides ka õigeks

Tartu ringkonnakohus tühistas mullu septembris maakohtu otsuse osas, millega Semilarski mõisteti süüdi toimingupiirangute rikkumises kahe kinnistu enampakkumismüügile suunamisega. Ülejäänud osa kohta jättis kohus otsuse muutmata.

Kohus leidis, et Semilarski otsuseid kahe Tartus asuva kinnistu enampakkumismüügile saatmise kohta ei saa pidada temaga seotud ettevõtte ASi Aqua Marina kasuks tehtud otsusteks.

Semilarski sõbrale kuulunud ettevõttel Aqua Marinal oli mõningane huvi avada neil kinnistutel bensiinijaamad. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa seda huvi aga pidada piisavalt suureks, et see mõjutanuks Semilarski otsuseid. Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva otsuse selles toimingupiirangute rikkumise osas.

Karistus jäi samaks

Ülejäänu kohta jättis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata. Semilarski süüd karistuse mõistmisel hinnates nimetas kohus, et Semilarski rikkus toimingupiirangut suisa kaheksa korda, sealjuures hääletas lubamatul moel tervelt kümme korda.

Semilarski küll arvas, et ta käitub õigesti, ent kõrge ametnikuna pidanuks ta endale seaduse selgeks tegema. Kohus rõhutas, et seaduse mittetundmine Semilarskit vastutusest ei vabasta; tal oli võimalik eksimust vältida, sest tal ei olnud otsustamisega kiiret ning ta saanuks enne järele mõelda ja näiteks juristi või asjatundliku kolleegi käest nõu küsida. Niisamuti ei käinud kriminaalkolleegiumi meelest Semilarskile üle jõu saada aru sellest, et tema erapooletus võib sattuda ohtu nii seoses sõbra äriühingu asjus otsuste tegemisega kui ka talle soodsate tingimustega laenulepingust lähtuvalt. Nimelt ei taandunud istungitest osa võtnud Semilarski kordagi oma sõbra ettevõttega seotud küsimuste arutelust ja otsuste vastuvõtmisest.

Kohus rõhutas, et seaduse mittetundmine Semilarskit vastutusest ei vabasta.

Toimingupiirangute rikkumiste suurt hulka silmas pidades leidis ringkonnakohus, et maakohtus Semilarskile mõistetud rahaline karistus 17 530 eurot on sobiv, ehkki ta teises kohtuastmes osaliselt õigeks mõisteti.

Karistusaja hulka arvestatakse Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, seega tuleb tal tasuda 16 898 eurot ja 92 senti.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles