POSTIMEES UKRAINAS Kiievi elanikud tegutsevad organiseeritult, paanikat pole (1)

Margus  Martin
, ajakirjanik, Kiiev
Copy
Relvakaupmees Oleksandr Avksentijev.
Relvakaupmees Oleksandr Avksentijev. Foto: Mihkel Maripuu

Postimees vestles ennelõunal paari Kiievi elanikuga, kelle sõnul oldi linnas sõjaolukorraks aegsasti valmis ning mingit paanikat seetõttu rahva seas pole.

Kiievi Borispõli lennujaama läheduses elav ettevõtja Oleksandr Avksentijev ütles, et kuulis varahommikul kodu lähedal raketiplahvatusi. «Tunnen ennast justkui elusa ja tervena. Minu kanti ühtegi raketti ei lennanud,» rääkis ta.

Relvakaupmees kinnitas, et tal on tulirelv kogu aeg käe pärast, kui seda peaks vaja minema. «Loomulikult. Me peame vastu. Kõik inimesed ja riigid peavad praegu kokku hoidma,» lisas Avksentijev.

Vaimulikuks õppiv endine sõjaväelane Oleksi Sokil tähendas, et on Donbassis sõdivate kunagiste võitluskaaslastega ühenduses ja jälgib samuti olukorda eri uudistekanalite vahendusel. «Õnneks lõid meie mehed vaenlase esimese pealetungi tagasi. Mitu Vene lennukit tulistati alla. See kõik on väga oluline, sest annab praegu kogu riigis aega inimeste mobiliseerimiseks,» kõneles Sokil.

Donbassi sõja veteran, praegu Ukraina õigeusu kiriku juures töötav Oleksi Sokil.
Donbassi sõja veteran, praegu Ukraina õigeusu kiriku juures töötav Oleksi Sokil. Foto: Mihkel Maripuu

«Te saate ise aru, et sissetungijatel ei õnnestu n-ö ühe soojaga tervet Ukrainat vallutada. See ei ole lihtsalt võimalik. Meie poisid ootasid neid juba ammu ja praegu kogub sõjategevus järjest hoogu.»

Ta lisas, et ka inimeste käitumine pealinnas on olnud ootuspärane. «Sellist paanikat, mida võib olla Venemaa ootas, ei õnnestunud neil meie inimeste seas külvata. See on täiesti normaalne, et on teatud protsent inimesi, kes tunneb hirmu ja püüab linnast välja pääseda. Ent paanikat, nagu oli 2104. aastal, praegu pole,» rääkis Oleksi Sokil.

Tema kirjelduse kohaselt siirduvad praegu paljud inimesed, enamasti naised ja lapsed väga organiseeritult Kiievi raudteejaama. «Me mõistame ja toetame neid. See on täiesti mõistlik käitumine. Mida vähem on inimesi linnades, seda vähem on igasuguseid järjekordasid ja rahvamasse ning kõik ülejäänud võivad samuti ennast rahulikult tunda. Hirm on praegu täiesti normaalne, inimlik,» märkis Sokil.

Küsimuse peale, kas Donbassi sõjaveteran kannab enesekaitseks nüüd pidevalt tulirelva kaasas, hakkas Oleksi Sokil naerma. «Sa oled mu pussnuga näinud ja tead, milline ma välja näen. Sellest hetkel piisab,» ütles Sokil. «Loodan, et ei pea relva kasutama.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles