Kaljulaid: EL peaks erakondkorras alustama Ukrainaga liitumisläbirääkimisi
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
24. veebruar 2022, 11:42
President Kersti Kaljulaidi sõnul on Eesti NATOs ja kaitstud, kuid samas on Eesti moraalne kohustus aidata ka neid, kellel seni NATOga liituda ei ole õnnestunud.
«Hea Eesti rahvas! Täna hommikul päikesetõusul kõlas meie hümn Toompeal teistmoodi. Eesti lipp lehvis teistmoodi. Me merevood on vabad – ka see kõlas teistmoodi. Ühtäkki tajusime kõik, et 30 aastat tööd, millele Lennart Meri meid takka kiirustades alati utsitas, sest ajaloo aknad on lühikesed, oli õigeaegne. Me oleme kaitstud. Me oleme NATOs,» kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.
Tema sõnul on omamoodi irooniline, et Eesti NATOsse pääsu tagas lisaks enda kindlale tahtele olla tavaline Euroopa riik ja Eesti paljude tänaste liitlaste kindel veendumus, et Venemaa endast enam kunagi ohtu ei kujuta.
«Meie kiirustamist, ruttamist aga toitis teadmine, et võib ikkagi saabuda päev, kus Venemaa on jälle oma naabritele ohuks. See päev tuli 2008. aastal Gruusias, 2014. aastal Ukrainas ja täna, just Eesti Vabariigi sünnipäeval, on jälle see päev Ukrainas. See on päev, mil talumatu kurjus paisati rahumeelse ja vabadustihkava rahva vastu,» ütles Kaljulaid.
Tema sõnul on Eesti kaitstud. «NATO tugevdab idatiiva heidutust. Ja kui idapiiri taga veel veidigi kainet mõistust on, siis sellest joonest üle ei tulda. Ukraina ei jõudnud kunagi sinna, kuhu meie. Gruusia ei jõudnud. Moldova ja paljud teised meie saatusekaaslased raudse eesriide tagant ei ole jõudnud. Aga me ei jäta neid maha. See on meie moraalne kohus - olles ise kaitstud teha kõik selleks, et seista Ukraina, Gruusia, Moldova, kõigi Euroopa rahvaste sõltumatu enesemääramise õiguse eest, nii nagu Helsinkis 1975. aastal lubati. Siis tundus asi lootusetu, mis puudutas Tallinna, Riiat ja Vilniust. Täna on olukord väga raske, mis puudutab Ukrainat. Aga me ei anna alla, me ei loobu Helsingi põhimõtetest,» märkis Kaljulaid.
Tema sõnul peaks Euroopa Liit erandkorras alustama Ukrainaga liitumisläbirääkimisi. «See oleks kõige võimsam sõnum ELi poolt, tõenäoliselt võimsaim geopoliitiline sõnum ELi asutamisest saati. Eesti on kaitstud. Aga meie kohus on anda võimalus Ukrainale ja teistele, kes tahavad olla vabast maailmast,» märkis Kaljulauid.
«Eesti on kaitstud. Meie oma kaitsevägi koos teiste NATO üksustega hoiab meie piirid turvalised. Aga vähemalt igakülgse abiga, olgu see tsiviil-, militaar- või humanitaarvallas, peame aitama kaitsta ja hoida ka Ukrainat. Hoides elus ja alles Ukraina rahvalootust, hoiame ka Eesit!» lisas Kaljulaid.