E-hääletamist ootab ees mitu olulist muudatust
Oluliselt täiendatud kell 17.17!

ID-kaart ja kaardilugeja.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas oma tänasel istungil elektroonilise hääletamise korraldust täiendava eelnõu, mis teeb valimisseadustesse mitmeid olulisi, elektroonilist hääletamist puudutavaid muudatusi.

«Muudatused laiemas plaanis tulenesid sellest, et 140 000 inimest juba viimasel korral andis oma hääle elektroonilisel teel,» selgitas põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Postimehele.

«Ja nii suure hulga inimeste hääletamist reguleeris siiani vaid vabariigi valimiskomisjon oma dokumentidega, mitte seadusandja,» lisas ta.

Nii nähakse ette luua elektroonilise hääletamise korraldamiseks eraldi spetsialistidest koosnev valimiskomisjon, kes otseselt vastutab elektroonilise hääletamise korraldamise eest, teatas riigikogu pressiesindaja.

Valijale võimaldatakse kontrollida tema antud elektroonilise hääle jõudmist elektroonilise hääletamise süsteemi, et ta saaks veenduda, et tema hääl on tema tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud.

Elektroonilise hääletamise tulemused tehakse kindlaks ning avalikustatakse valimisjaoskonna täpsusega. Seni avalikustati need valimisringkonna täpsusega. Samuti sätestatakse elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise nõue. Algataja hinnangul tõstavad need meetmed elektroonilise hääletamise läbipaistvust.

Ka sätestab eelnõu elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamise võimaluse juhuks, kui elektroonilise hääletamise turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada. Algataja kinnitusel ei anna kehtiv seadus praegu selget vastust, kuidas toimida e-hääletamise tõrgete ja rünnete korral.

Eelnõuga võrdsustatakse ka valimisjaoskondades toimuva eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise ajad, mis tagab selle, et elektrooniliselt ja pabersedeliga hääletavaid valijaid koheldakse võimalikult võrdselt.

Samuti kaotatakse valimispäeval praegu kehtivad piirangud väljaspool valimisjaoskonda toimuvale valimisagitatsioonile. Piirangu kaotamine tagab, et valijad oleksid hääletamise ajal (eelhääletamise päevadel ning valimispäeval) võimalikult võrdsetes tingimustes.

Elektroonilisi valijate nimekirju veel ei tule

Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud elektroonilise hääletamise töörühma novembris komisjonile esitatud aruandes elektroonilise hääletamise süsteemi edasise arendamise kohta oli ära toodud 13 ettepanekut hääletuskorra parandamiseks, millest kümmekond olid sisulised ja paar tehnilis-korralduslikku ettepanekut.

Olulisematest sisulistest ettepanekutest ei läinud praegu töösse kava võtta valimistel kasutusele elektroonilised valijate nimekirjad. Töörühma ettepanek oli viia 2013. aastal kohalikel valimistel mõnes omavalitsuses läbi nimekirjade pilootprojekt ning rakendada täismahus elektroonilisi valijate nimekirju 2014. aastal Euroopa Parlamendi valimistel.

«See lähemal uurimisel osutus mahukamaks kui olime ette kujutanud, see oleks eeldanud uut IT-arendust, vastava tarkvara väljatöötamist, milleks meil polnud lihtsalt raha ette nähtud,» tõdes Maruste.

«Kohalike omavalitsuste valimiseks seda ei jõua, aga Euroopa Parlamendi valimistel tahame juba siiski seda katsetada,» lubas ta.

Seadus peaks rakenduma 2013. aasta kohalikeks valimisteks

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste annab Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogule üle kolmapäeval, 22. veebruaril.

Seadus jõustub üldises korras kümme päeva pärast riigiteatajas avaldamist. Seaduse algatamisel on arvestatud, et tehtavad muudatused rakenduvad esimest korda kohalike omavalitsuste volikogude valimisel 2013. aasta oktoobris.

Tagasi üles