P, 27.11.2022

KRIISIKS VALMIS ⟩ Laura Viidik: kodust ravimivaru tuleks uuendada mõistlikult

Laura Viidik
, sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik
Laura Viidik: kodust ravimivaru tuleks uuendada mõistlikult
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kodust ravimivaru soetades pea silmas, millised on sind ja sinu perekonda sagedamini tülitavad tervisemured.
Kodust ravimivaru soetades pea silmas, millised on sind ja sinu perekonda sagedamini tülitavad tervisemured. Foto: Sander Ilvest
  • Retseptiravimite väljaostmist ei tasu kriisi ajal jätta viimasele hetkele
  • Arukas koguses kodune ravimivaru võimaldab saada kiiremini leevendust
  • Lisaks varumisele tuleb kontrollida kodus olemasolevate ravimite kõlblikkust

Kriisi ajal tasub ravimite kasutamisel ja varumisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kirjutab sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik.

Olukorda, kus igapäevaeluks vajalikud toit, vesi, aga ka ravimid ja esmaabivahendid kodus ootamatult otsa saavad, on mõistlik ennetada. Läbimõeldud kodune ravimivaru annab kindlustunde mistahes kriisiks valmistumisel.

Igaks juhuks köögikappi isikliku ravimilao tekitamisel ei ole suurt mõtet. Teades, millised on sind ja sinu perekonda sagedamini tülitavad tervisemured, on võimalik end ootamatuste eest aga siiski kaitsta.

Retseptiravim tasub kohe välja osta

Ravimite varumisel peaks esmalt tegema selgeks, kui kauaks on kodus olemas retseptiravimeid, mida pere iga päev vajab. Kui neid on vähem kui üheks kuuks, siis tuleks kontrollida, kas on välja ostmata retsepte.

Retseptiravimite väljaostmist ei tasu jätta viimasele hetkele. Aegsasti tuleb suhelda oma arstiga, kes vajadusel ravi jätkab ja uue(d) retsepti(d) välja kirjutab. Vajalike retseptiravimite loetelu võiks olla alati käepärast. Selle saab küsida nii pereõelt kui ka apteegist, aga ka ise välja printida patsiendiportaalist.

Igas kodus võiks olla hädavajalike ravimitega esmaabikarbike.
Igas kodus võiks olla hädavajalike ravimitega esmaabikarbike. Foto: Elmo Riig/Sakala

Kuigi kroonilise haigusega patsiendile saab arst retseptiravimeid välja kirjutada kuni kuueks kuuks, ei pea samas kõikide kordusretseptidega ravimeid ühekorraga välja ostma. Vahel võib raviskeem ka muutuda, mistõttu võivad ravimid kasutamata jääda, osutudes nii ebavajalikuks rahakuluks, aga ka arvestatavaks keskkonnariskiks.

Lisaks püsivalt vajaminevatele retseptiravimitele võiksid kodusesse apteegikappi kuuluda esmaabivahendid ning ravimid palaviku ja valu, allergia, seedehäirete, külmetuse ning põletuse leevendamiseks. Arukas koguses kodune ravimivaru võimaldab saada kiiremini leevendust, kui alles probleemi tekkimisel apteeki otsima minnes. Karp ravimit iga ülalnimetatud tõve raviks võiks olla paras kogus.

Vajalike retseptiravimite loetelu võiks olla alati käepärast. Selle saab küsida nii pereõelt kui ka apteegist.

Ravimite kasutamisel ja ka ravimite varumisel tuleb olla tavapärasest tähelepanelikum rasedatel, imetavatel emadel, lastel, vanuritel, kaasuvate haigustega inimestel ning suuremat hulka ravimeid kasutavatel patsientidel. Kindlasti tuleks ka koduse ravimivaru loomisel apteekrile oma teistest ravimitest teada anda, et ravimikappi ei satuks sama toimeainega erinevaid ravimeid, mis omavahel kokku ei sobi.

Hoia silm peal ka olemasolevatel ravimitel

Lisaks vajalike ravimite varumisele tuleb kontrollida kodus olevate ravimite aegumist. Ravimi kõlblikkusaja leiab pakendilt: näiteks «03.2022» tähendab, et ravim on kasutamiseks kõlblik 2022. aasta märtsi viimase päevani. Ravimite ohutuseks ja säilivuseks on oluline hoida ravimeid kuivas, varjulises või pimedas kohas enamasti toatemperatuuril laste eest kaitstult. Täpsem info iga konkreetse ravimi säilitamise kohta on ravimi infolehes. Ravimil võib olla eraldi säilimisaeg pärast avamist või pärast pulbri lahustamist. Sellisel juhul tuleks avamise või ravimi manustamiskõlblikuks muutmise aeg pakendile kirja panna, et see meelest ei läheks.

Aegunud või kõlbmatuks muutunud ravimid ei pruugi toimida nii nagu vaja – kergemal juhul on need oma toime kaotanud, kuid halvemal juhul võivad hoopis tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid. Ravimijäägid on ohtlikud jäätmed, seega ei tohi aegunud ravimeid kindlasti visata prügikasti või kanalisatsiooni, need saab tasuta tagasi viia apteeki või otse jäätmejaama.

Ära jaga endal kasutamata jäänud (retsepti)ravimeid oma lähedastele ja tuttavatele. Teadmata üksikasju inimese tervise ja teiste kasutatavate ravimite kohta, võib heatahtlik abistaja hoopis palju kahju teha. Ravimite edasi müümine on seadusega keelatud.

Mis peaks koduses ravimikapis kindlasti olema?

  • Pereliikmetele määratud retseptiravimid (vähemalt 1 kuu varu).
  • Palavikualandajad ja valuvaigistid.
  • Allergiaravimid.
  • Seedehäirete ravimid.
  • Ravimid külmetuse vastu.
  • Esmaabivahendid, sh põletuse leevendamiseks.

Tervisemure korral helista perearsti nõuandetelefonil 1220 või välismaal viibides +372 634 6630. Ravimitega seotud küsimuste korral leiad lähima apteegi kontaktandmed lehtedelt apteegiinfo.ee ja raviminfo.ee.

Märksõnad
Tagasi üles