Inimesed sõjapõgenike majutamise eest tasu ei oota

Voodi Ukraina sõjapõgenikke vastuvõtukeskuses Tallinnas Niine tänaval. Foto: Mihkel Maripuu

Kolmapäevase seisuga on Ukrainast Eestisse pagenud pea 8000 inimest. Sõjapõgenike majutusvõimalusi otsitakse üle kogu Eesti ning inimesed pakuvad elamispindu oma heast tahtest.

Sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juht Kaisa Üprus-Tali rääkis, et vaatamata kuulujuttudele, mis ka eelmise põgenikekriisi ajal levisid, ei saa sõjapõgenikud Eestisse saabudes erilise kohtlemise osaliseks, vaid neile pakutakse turvalist elukeskkonda. Kuigi põgenikud saavad alustuseks riigi poolt peavarju, toitu ja muud eluks vajalikku, siis edasine – töö otsimine jm – tuleb neil raha teenimiseks ise teha.

Alates eilsest saavad Eestisse pagenud Ukraina kodanikud taotleda ajutist kaitset, mis on aastane elamisluba ja annab võimaluse endale kodu leidmiseks, tervishoiuteenusteks, töötamiseks, toetusteks ja hüvitisteks, sotsiaalteenusteks, hariduseks, keeleõppeks ning kohanemisprogrammiks.

Veel sõlmitakse Üprus-Tali sõnul lepinguid erasektori majutusasutustega üle Eesti, et sõjapõgenikele lühiajaliselt peavarju pakkuda. 44 majutusasutust, kellega lepinguid sõlmitakse, Üprus-Tali nimetama ei soostunud.

Kuigi on kostnud ka nurinat selle üle, miks riik oma inimesi sama entusiasmiga ei aita, vastas kriisistaabi juht, et kontekst on täiesti erinev. «Ma tahaks loota, et kui meil kunagi sellist abi peaks vaja minema, siis koheldakse meid samamoodi. Ja ma tahaks öelda, et meil ei ole neid inimesi sadades tuhandetes, kes sellist abi vajavad.»