N, 2.02.2023

Ukrainast tulevad lapsed tahetakse panna eestikeelsetesse koolidesse

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Ukrainast tulevad lapsed tahetakse panna eestikeelsetesse koolidesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Kristi Vinter-Nemvalts sõnas, et koolides on igasugune vägivald ja vaenu õhutamine lubamatu ja sellele tuleb kohe reageerida.
Kristi Vinter-Nemvalts sõnas, et koolides on igasugune vägivald ja vaenu õhutamine lubamatu ja sellele tuleb kohe reageerida. Foto: Madis Veltman
  • Koolidest on tulnud teateid rahvuste vaheliste konfliktide kohta
  • Õpetajate peal on suur koormus
  • Kõik lapsed Tallinna koolidesse ei mahu

Eestisse on üle 14 000 sõjapõgenikuga jõudnud ligi 5000 last, kelle haridusteed soovitab haridusministeerium jätkata eestikeelsetes koolides, vältimaks rahvustevahelisi konflikte ning et siia tulevad lapsed õpiksid ära eesti keele.

Haridusministeeriumi (HTM) kantsler Kristi Vinter-Nemvalts kinnitas reedel pressikonverentsil, et kõikidele Ukrainast tulevatele lastele tagatakse koolikoht. Seejuures edastas ta kohalikele omavalitsustele (KOV) palve, et koolikoht tagataks just eesti õppekeelega koolides, et rahvustevahelisi pingeid vähendada, kuna ministeeriumini on peaaegu iga päev jõudnud teateid sedalaadi vahejuhtumitest koolides. Lisaks on ministeeriumi pikaajaline plaan, et lapsed õpiksid ära eesti keele.

Kuigi ministeerium on juhtumid koolides välja selgitanud, ei soostunud nad konkreetsetest intsidentidest ­rääkima. «Konfliktid koolis leiavad lahenduse ­koolitöötajate abil. Vajadusel peavad nad nõu psühholoogidega või pöörduvad meie poole,» teatas ministeerium.

Meelsust võib väljendada

Neljapäeval kirjutas Postimees, et Maardu linnavalitsus soovitas ­pöörata suuremat tähelepanu turvalise ja vägi­vallavaba koolikeskkonna loomisele, mistõttu pakuti ühe võimalusena Maardu koolides välja rahvussümbolite eksponeerimisest hoidumine. Vinter-Nemvalts sõnas, et oma meelsuse väljendamine ning isikliku seisukoha kujundamine ei saa olla kuidagimoodi keelatud.

«Oleme välja saatnud selgitused ja palved, et see kindlasti ei saa olla mida­gi sellist, mida me keelame, sest tegelikult ka see meelsuse väljendamine on n-ö rahule suunatud. Kindlasti ütleme pigem, et selle keelamine ei ole õige tee,» selgitas kantsler.

Koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht lisas, et kuigi sümboolika kasutamine on igati põhjendatud, toetab ta ka koole. «Iga kooli juht teab, mis on see plahvatusohtlik olukord. Kui see [sümboolikast hoidumine] aitab mingit pinget vähendada, siis tuleb kooli sellistes otsustes usaldada.»

Üldhariduskoolidest Venemaa ja Valgevene lapsi minema ei saadeta

Möödunud nädalal võttis Tartu Ülikool vastu otsuse, et järgmisel õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa ega Valgevene kodanik, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat või kes ei õpi Eestis.

Küsimusele, kas teised ülikoolid võiksid langetada sama otsuse, vastas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, et see selgub märtsi teises pooles ja aprillis, kui kogunevad ülikoolide senatid.

HTMi kantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on põhikoolide ja gümnaasiumide olukord teistsugune, sest piiri tagant õppima tulijad liigitatakse uussisserändajate alla, millega tegeleb KOV. «Üldhariduskoolidel ja lasteaedadel sellist võimalust ei ole, et me näiteks vene keelt kõnelevaid lapsi vastu ei võta,» kinnitas ta.

Koolipsühholoogide esimees Karmen Maikalu tõi välja, et sõjast rääkimist ei tohi vältida, vaid lastele tuleks selgitada eapäraselt, mis toimub.

Tema sõnul tuleb siia jõudvate Ukraina laste puhul arvestada, et nad on traumakogemusega: nad on kodust põgenema sunnitud, paljud neist on leinas, nii mõnelgi on tervisehädad. Meeles tuleb pidada ka seda, et traumasümptomid võivad avalduda alles hiljem.

Õpetajate õlul lasub raske koorem

«Praegu on nende peal suur koormus, nad on kriisiseisundis olnud juba kaks aastat. Õpetajate puhul on veel sekundaarse trauma oht,» rääkis Maikalu, selgitades, et selline trauma tekib vahetul abistamisel. «Peame mõtlema, kuidas toetada oma õpetajaid.»

Neljapäevaks oli Vinter-Nemvaltsi sõnul õppeinfosüsteemi kantud 47 Ukraina last. Lasteasutustes ja koolides on koha leidnud 15 lasteaiaealist last, 30 last põhihariduses ja kaks gümnaasiumis. Lisaks on ministeerium KOVidega teinud kindlaks vabad kooli- ja lasteaiakohad: esimeses kooliastmes 3537, teises astmes 3612, kolmandas 3365 ja gümnaasiumis ligi 2000. Alushariduses on aga üle 3000 koha.

«Väljakutse on, kuidas koolikohtade vajadus ja elukohtade võimalused kokku viia,» sõnas Vinter-Nemvalts. Koolijuhtide ühenduse esimees lisas, et kuna omavalitsused tihendavad koostööd, on välja koorunud ka probleemkohad: laste arv on linnades niigi suurem ning klassidesse ja koolidesse on õpilasi raskem juurde mahutada. «Peame siia saabunud lapsi ka üle Eesti laiali suunama. Me ei tea, kuidas hakkab õppimine välja nägema uuest õppeaastast,» nentis Uiboleht.

Märksõnad
Tagasi üles