Raadio Kuku «Keskpäevatunni» saatejuhid Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar analüüsisid möödunud nädala sündmusi, kus loomulikult olid esikohal Ukraina sõja teemad.

Arutati seda, et Tartu Ülikool ei võta enam vastu tudengeid Venemaalt ja Valgevenest ning teised Eesti ülikoolid kaaluvad samasuguse otsuse tegemist.

«Me saame praegu infot, et vene inimene Venemaal on infosulus, et ta ei tea, et on sõda. Ma küsin, kuidas on see võimalik,» küsis Fjuk. Ta lisas, et kaheksa aastat alates Krimmi okupeerimisest on Venemaal olnud vaba meedia. Piirangud kehtivad ainult viimasel ajal. «Me teadsime isegi nõukogude ajal üsna hästi, mis välismaal toimub. Ärge öelge, et vene rahvas ei tea, mis toimub. See on ainult ettekääne. Meil räägitakse, et vene inimesed on teises infoväljas, aga kes on keelanud neil olla meie infoväljas,» lausus Fjuk.

«Kui Venemaal on tekkinud mingisugune infopimedus, ükskõik kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt, siis meie ei saa seda muuta muudmoodi, kui survestades. Mida rohkem on seal rahulolematuid inimesi, kes ei saa kasutada oma raha, kes ei saa välismaale puhkama sõita, kes ei saa osta iPhone’e ja käia McDonaldsis ega minna Tartu Ülikooli semiootikat õppima, siis kogu selle asja mõte on selles, et suurendada selles paagis olevat rõhku, kuni nad ise selle punni sealt pealt ära löövad. Keegi teine ei hakka seda nende est tegema,» lisas Hõbemägi.

Fjuk meenutas ka seda, et me oleme alati eeldanud, et Venemaa opositsiooniliidrid väljendavad midagi muud, kui see «vene maailm» ja eelkõige demokraatiat ja inimõigusi. Alates Solženitsõnist ja Sahharovist ja lõpetades Aleksei Navalnõiga, kes oli küll korruptsiooni vastu, kuid õigustas Krimmi äravõtmist, on ka vene opositsioon alati rääkinud sellesama «vene maailma» võtmes, millelt väikerahvastel ei ole kunagi armu loota.

Veel räägiti sõjapõgenike laste kooli- ja lasteaiakohtadest. Fjuk arvas, et sõja lõppu pole niipea näha ja seega tuleks arvestada, et põgenikud jäävad siia vähemalt aastaks või isegi mitmeks. Hõbemägi aga leidis, et kindlasti leiab põgenike seast tublisid töötajaid, kes aitavad leevendada Eesti tööjõupuudust.

«Praegu oleks õige aeg teha otsustav pööre Eesti hariduspoliitikas eestikeelse õppe seisukohalt. See venekeelse kooli vaev, millega me siin ägame ja mida ükski erakond pole julgenud lahendada. See aken on praegu avanenud ja see tuleb ära kasutada,» arvas Hõbemägi.

Kommentaarid
Copy