:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2022/03/14/14426541t1h2e1e.jpg)
- Kiirabiautode viimisega Ukraina lahingutsooni päästetakse elusid
- Slava Ukraini MTÜ kiire tekkimine tunnistab Eesti kodanikuühiskonna küpsust
- Teised riigid ja suured organisatsioonid alles ärkavad
Autojuht Vassõl rääkis Postimehele, et nende teekonna viimane ots, kui jõutakse Kiievi või Mõkolajivi lähedale, on väga ohtlik. Seal annavad nad Eestist toodud kiirabiautod üle Ukraina armee meditsiiniteenistusele, kes toimetab need sinna, kus neid oodatakse.
Ainult Lvivi kandis võivad autod ka öösel sõita, lahingutsoonidele lähemal vaid päeva ajal, sest Vene sõduritele meeldib pimedas maanteel autosid tulistada. Päeval seda teha ei julgeta, sest Ukraina üksustel on siis võimalik maanteid kontrollida.
Eestist koordineerivad kiirabiautodega kiire abi saatmist Rotary klubid koostöös Slava Ukraini MTÜga. Eesti Rotary klubide poolt projekti juhtiva Andrus Kõresaare sõnul on kiirabiautode komplekteerimine ja toimetamine Ukrainasse üks nende tegevussuundi. «Praeguse seisuga on 21 autot jõudnud vähemalt Ukraina piirini, neli on Tallinnas ettevalmistamisel,» ütles ta.
/nginx/o/2022/03/14/14426543t1hd078.png)
Ukraina haiglatel oli loomulikult endalgi autosid, nii nagu rahuajal vaja oli, ent nüüd on haiglad saatnud palju autosid rindele ning neid läheb tarvis hulga rohkem. Kõresaare sõnul on haiglad agressori pommitamise all, sest üritatakse hävitada tervishoiusüsteemi ja varustamist. «Autosid on nüüd vaja palju rohkem, sest varem polnud hulkadena haavatuid, kiirabiautod ka purunevad tule all ega pea rusudega kaetud tänavatel kaua vastu,» selgitas ta.
Eesti Rotary klubid on saanud kiirabiautod Eestist, Soomest ja Taanist.
Tagasiside eestlaste saadetud kiirabiautode tööst Ukraina lahingutsoonides on ka juba olemas. «Meil on olemas mõõdikud, et kui meie auto on kohale jõudnud, siis oskame välja tuua, mis temast kasu on: üks auto ühe meedikute vahetuse käigus päästab keskmiselt üheksa haavatut ja ühe hukkunu. See on ühe vahetuse jooksul ning auto teeb ööpäevas kolm vahetust,» rääkis Kõresaar.
Praeguse seisuga on 21 autot jõudnud vähemalt Ukraina piirini, neli on Tallinnas ettevalmistamisel.
Eesti Rotary klubide poolt projekti juhtiv Andrus Kõresaar
Tallinna Vanalinna Rotary Klubi presidendina rõhutab Kõresaar, et nende partner on esimestest päevadest peale olnud Slava Ukraina MTÜ. «Oleme leidnud, et meie algatatud humanitaarabi andmise fookus on ajastus ja täpne vaste vajadustele. Abi on kohapeal vaja nüüd ja täna ja need on kindlad esemed ja meditsiinivahendid, mitte kõik, mida siit vaadates arvame. See, et me tegutseme mastaapselt, on seotud sellega, et paljud abiorganisatsioonid küll tegutsevad, kuid abi ei jõua kohe kohale. Meie fookus on ümberpiiratavatesse linnadesse abi kohale viimine. Abi nendele, kes peavad elus olema seni, kuni suurte abiorganisatsioonide logistika ja toetused kohale jõuavad,» selgitas ta selle aktsiooni põhimõtet.
/nginx/o/2022/03/14/14426546t1h0a19.jpg)
Johanna-Maria Lehtme on Slava Ukraini MTÜ algataja. Tema abikaasa põgenes Kiievist koos laste ja veel ühe perekonnaga ja helistas, et seal on vaja kiirabi. Lehtme helistas oma tuttavale Ilmar Raagile, öeldes, et on vaja kiirabiautot. «Kahe tunni pärast Ilmar teatas, et kiirabiauto on olemas. Küsis: kuhu saadame? Selle korraldas Tallinna Vanalinna Rotary Klubi, järgmistel päevadel tuli appi Rotary klubide võrgustik üle Eesti. Saime kohe kasutusse keskuse T1 laoruumi ja hakkasid ka kohe tulema eraannetused. See oli juba mõni päev pärast sõja eskalatsiooni algust,» rääkis ta.
Lehtme tegi üleskutse Facebookis, millele reageeriti massiliselt. «Esimese postituse võtsid häkkerid maha, aga selleks ajaks olin jõudnud koguda korteritäie ja ühistu keldri täie eraannetusi. Rotary tuligi siis kohe appi,» kirjeldas ta algust. MTÜ sai alguses hakkama 156 ruutmeetriga, kuid nüüd tegutsetakse juba 600 ruutmeetril. «Oleme väga tänulikud T1 juhtkonnale, kes reageerisid abipalvele kohe. Siia me nüüd kogume annetused kokku ja siit saadame ka välja,» selgitas ta ruumikasutust.
/nginx/o/2022/03/14/14426545t1h112c.jpg)
Ühe auto hind võib Lehtme sõnul olla suurusjärgus 15 000 – 30 000 eurot. Sinna pannakse sisse ka meditsiinitarvikud ja toitu. Tegevus on täpne ja eesmärgistatud. «Saadame abi täpselt sinna, kust meilt küsitakse, ja konkreetse nimekirja alusel. Meie autojuhid viivad ka selle kokku lepitud aadressile kohale. Me ei jäta midagi Poola piiri äärde ega kuhugi kesklattu,» rääkis ta.
Maria Reinup vastutab laomajanduse eest ning see on MTÜ-l korrektselt korraldatud. «Oleme ladustanud kõik saadetava ära väga spetsiifiliselt, vastavalt tellimusele. Kui auto komplekteerimiseks läheb, siis peaks olema kohe õige asi üles leida. Kõik kastid, mis siia tulevad, käime ükshaaval põhjalikult üle. Peaasi et kõik kastid, mis välja lähevad, oleksid spetsiifiliselt komplekteeritud. Autod sõidavad välja saatelehtedega ning nende alusel antakse asjad ka üle. Ukrainlased saavad siis täpse ülevaate, mis on neile konkreetses autos komplekteeritud,» selgitas Reinup süsteemi.
Aitajal pole mõtet hullupööra rapsida
/nginx/o/2022/03/14/14426542t1h5901.jpg)
Anu Karjatse
Ukraina Kultuurikeskuse kalligraaf ja kursuste korraldaja
Minu abikaasa oli juba käinud ühe korra toomas Ukrainast lapsi-naisi. Otsustasime veel minna. Komplekteerisime vabatahtlike juhtide seltskonna, et piirile ära viia kaubik ja rotariaanide ja Slava Ukraini (SU) kiirabiauto. Mõlemad olid täis varustust ja medikamente.
Tagasi tulles oli meil autos kaks kohta. Läksime Punase Risti majja, mis oli küll kurbust täis. Seal olid ka koduloomad, kes olid väsimusest nõrkenud, inimestest rääkimata! Küsisime, kas keegi ei taha meiega Eestisse. Oli üks neljaliikmeline pere, kes oli valmis end kaheks jagama. Neil oli veel kaks kassi ka. Üks kass poegis meil autos. Tagasitee oli väga raske, sest kõik olid väga väsinud. Sellises olukorras tuleb naljadega olemist parandada. Positiivse meeleolu hoidmine on siis väga oluline.
Mehed jäid rindele, kaasatulijad olid iga hetk nutma puhkemas.
Omaalgatuslik abistamine – ei ole mõtet. SU teeb seda kõige õigemini. See pere, kelle meie tõime, neil oli Eestis korter olemas. Pereisa oli siin ostnud vahetult enne sõja algust ja läks siis perele järele. Oleme võtnud selle pere oma vastutusele ja aidanud kõik asjad korda ajada. Otsast lõpuni, mitte ei jäta neid siia ripakile. Pole mõtet hullumoodi rapsida, vaid olla mõnele perele algusest lõpuni toeks, kuni nad saavad ise kõigega hakkama. Teine pool peret jõudis päev hiljem ka järele.
Ta rõhutas, et meie võimuses on võtta see vaev enda peale, et kõik õiged asjad oleksid kergesti leitavad, sest kohapeal laialijagamine peab olema võimalikult lihtne.
«Töötame nende nimekirjade alusel, mida Ukraina haiglad meile saadavad. Need võivad muidugi jooksvalt muutuda, mis teeb meie elu natuke keerulisemaks. Kui midagi on vahepeal otsa saanud, kuid seda on kiiresti suuremas koguses vaja – näiteks igasugused militaarmeditsiinilised tarvikud või ka haiglaravis vajalikud tarvikud –, siis võtame kontakti juba meditsiiniasutustega, sest meie eraalgatusest võib jääda väheseks,» ütles Reinup.
Reinup on väga rahul, et Eesti inimesed otsivad võimalusi ukrainlaste abistamiseks õlga alla panna. «Oleme nõus oma heaolust tüki ära andma, et teisi aidata!»
/nginx/o/2022/03/14/14426547t1hfe3d.jpg)
MTÜ inimesed loodavad, et siinsed inimesed ei väsi, sest ukrainlased vajavad veel kaua meie abi. Küsimus on, millal tekib sõjaväsimus. Mingi tendents hakkab juba ilmnema. «Me peame positiivsel noodil jätkama abi andmist ja korraldamist. See on ikkagi maraton, mida jookseme,» ütles Reinup veendunult. «Oleme saanud Ukrainast sõnumeid, et iga asi, iga väike pakk loeb, tähendab neile palju. Peame jaksama edasi mõelda, kus on minul võimalik veel kaasa aidata. See on hästi oluline,» koputas ta kõigile südamele.
Slava Ukraini MTÜ eelis on see, et kuigi nende abi võib koguse poolest olla Ukraina vajadusi arvestades väike, on see väga kiire.
Saadame abi täpselt sinna, kust meilt küsitakse, ja konkreetse nimekirja alusel.
Slava Ukraini MTÜ algataja Johanna-Maria Lehtme
Nad saavad asjad viidud sinna, kus neid päriselt vaja on. Esimese kahe nädala jooksul on nad olnud efektiivsemad kui mitu suurt organisatsiooni. «Loomulikult tuleb suurtele ka loota, kuid neil võtab käivitamine aega. Ma saan siinkohal anda tagasisidet kõigile annetajatele, et kõik teie asjad on kohal. Lahked inimesed peavad teadma, et nende annetused on läinud asja ette,» ütles Reinup veel Postimehele.
Abi organiseerijate põhituumikus on kümme inimest, kes on pidevalt töös. Kuid on veel kümneid vabatahtlikke, kelle täpne arv ei ole teada.
Põhjamaades koguvad sellised aktsioonid alles tuure. «Me oleme mitmele abivalmis seltskonnale välismaal olnud äratuskellaks. On palju kodanikuinitsiatiive, kus inimesed korjavad kaubikutäie asju kokku ja viivad piirile tuttavatele ukrainlastele. Slava Ukraini MTÜ on proovinud minna süsteemsemaks ja loonud sihtkohaga varustusliinid. Meie tegevus ei ole ühekordne abisaadetis, vaid on nagu liinibuss, mis mingi aja tagant sõidab alati välja. Selleks on alaliselt inimesed hõivatud Tallinnast Kiievini. See võrgustik areneb edasi püsivaks ja laieneb,» kirjeldas Kõresaar organisatsiooni.
Heategevuslik tele- ja raadiokontsert «Slava Ukraini»
- Millal: 16. märtsil
- Kell 20.00–22.00
- Vaata: Kanal 2
- Kuula: Raadio 2, Raadio 4
- Vaata ja loe: Postimees online
- Saatejuhid: Jüri Butšakov, Robert Rool ja Piret Laos
- Esinevad: Svjata Vatra, Ivo Linna, NOËP, Nublu, Alika Milova, Mari Jürjens, Lenna, Mihkel Raud, Hendrik Sal-Saller, Metsatöll, Curly Strings, Gameboy Tetris, Liis Lemsalu, Genka, Terminaator, Reigo Ahven, Villu Veski, Valter Soosalu, Laura Põldvere, Levski, Mari Kalkun, Daniel Levi, Marko Matvere, Liisi Koikson, Ott Lepland, Riho Sibul, Eesti Rahvusmeeskoor, üle-eestiline neidudekoor Leelo, kammernaiskoorid Sireen ja Musamari, Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor
- Kontserdi ajal kogutakse annetusi sõjapiirkonna haiglaid abistava MTÜ Slava Ukraini toetuseks