Kallas: kodakondsuse aluseid me kindlasti muutma ei lähe

Kaja Kallas Foto: IMAGO/Christoph Hardt

Viimastel nädalatel on siin-seal kõlanud Ukraina sõja kontekstis üleskutseid anda nn halli passi omanikele Eesti kodakondsus. Peaminister Kaja Kallas (RE) selle ideega kaasa ei lähe.

Eelmise nädala Postimehe arvamusartiklis pakkus kunagine kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist (KE) välja, et Eesti peaks kodakondsust jagama mitte ainult halli passi omanikele, vaid ka siin elavatele Vene Föderatsiooni kodanikele.

«Ammused, minu arvates ekslikud strateegilised otsused on loonud olukorra, kus Eestis elab üle 100 000 Venemaa kodaniku ja see arv on pisitasa kasvanud. Suur osa Vene kodanikest elab kompaktselt koos: Narvas ja mujal Ida-Virumaal. Halli passiga inimeste hulk kahaneb ja on umbes 70 000,» selgitas Kollist.

Tema hinnangul oli halli passiga inimeste puhul on väga oluline, et nad ei võtnud neile lausa peale surutud Venemaa kodakondsust. Ootasid muud võimalust ja võtsid dokumendi, mida Eesti riik nendele pärast pikki poliitilisi vaidlusi pakkus. Selline käitumine oli tähelepanuväärne lojaalsusavaldus Eesti, mitte Vene Föderatsiooni suhtes.

Kallas kinnitas Postimehele, et kodakondsuse aluseid valitsus muutma ei lähe. «Kodakondsuse eeltingimuseks on kaks asja: inimesed õpiksid meie keele ära ja õpiksid põhiprintsiibid põhiseadusest. Seda ei ole palju palutud. Väikesel riigil on oluline, et inimesed hoiaksid oma keelt ja seetõttu palve, et õppige ära meie keel, siis saate kodakondsuse, on minu arvates väga kohane,» põhjendas Kallas.

NATOs hõõrumist ei näe

Vähemalt avalikus retoorikas on lääneriikide seas justkui lahknenud hoiakud, kuidas Ukraina sõja lahendamisse suhtuda. Ameerika Ühendriigid ja teised nn vanad NATO liikmed on vaoshoitud, samas kui Ida-Euroopa riigid eesotsas Poolaga on kutsunud üles nii rahuvalvemissiooniks kui ka lennukite Ukrainasse saatmiseks. 

Kallas andis siiski mõista, et avalikkuseni jõudnud signaalid on ülevõimendatud ning NATO riikide seas on siiski valdav soov hoida allianssi sõja piiridest eemal. Järgmisel nädalal sõidab Kallas NATO liidrite tippkohtumisele.

«Kindlasti arutame, mida saame täiendavalt teha, et Ukrainat veel aidata. Mitmesugused ettepanekud tulevad arutusele, aga NATO riikide, kel on vastavad võimed, soov on olnud sekkuda sõtta mitteaktiivselt, vaid tegutseda NATO kaitseallianssina,» viitas Kallas, et otsesel sõjalisel sekkumisel ühenduses kandepinda ei ole.

Mis hoobasid Kallas Venemaa taltsutamiseks veel näeb? «NATO-l on sõjalist jõudu. Minu soov on, et me ei annaks sellist sõnumit, et seda sõjalist jõudu ei kasutata mingil juhul – muidu Putin tunneb ennast väga karistamatult. Aga seda kõike saab arutada, ja arutame ka NATO kaitse tugevdamist – heidutusest üleminekut kaitsehoiakule.»

Inflatsiooni ohjamisega otsitakse üksmeelt

Nädal tagasi kirjutas Positmees Keskerakonna juhtfiguuride nördimusest, et peaministripartei pole 20 päeva jooksul leidnud aega, et valitsusliidus sisepoliitiliste teemade üle arutleda. Üks akuutsemaid teemasid, mida Keskerakond püünele on tõstnud, on hinnatõus.

«See ei vasta tõele. Ma olen kogu aeg olnud kättesaadav ja suhtlemas,» rõhutas Kallas. 

Mis puudutab inflatsiooni ohjeldamist, siis selleks on Kallase sõnul kaks makromajanduslikku meedet: intresside tõstmine ja eelarvekärped.

«Kui tõesti tahta inflatsiooni ohjeldada, siis neid samme ju keegi astumas ei ole. Ma tahan rõhutada, et loomulikult on inimesi, kel on raske ja keda tuleb aidata. Aga rasked ajad on veel ees ning praegu ausalt öeldes pole meil veel lõpuni selge, kes selle kriisiga kõige rohkem pihta saavad,» leidis ta.

Riigihalduse minister Jaak Aab Foto: Konstantin Sednev

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) lausus neljapäeval Postimehele, et varsti kokkupandavas lisaeelarves loodavad nad riigikaitse lisainvesteeringute ning sõjapõgenikega seotud vastuvõtukulude kõrval leevendada ka hinnatõusu mõjusid.

«Energiatarbimise kallinemine, kus on väga raske prognoose teha. Eelmises olukorras tõesti lootsime, et kevadeks stabiliseeruvad hinnad. Teadmatus sellest, kui palju Vene energiakandjaid me edaspidi üldse kasutada saame ning mida teevad energiakandjate hinnad maailmaturul – me peame olema valmis täiendavateks meetmeteks,» nentis Aab.

Võimaliku hoovana tõi ta välja maksude-aktsiiside langetamise. «Teatud riigid on sellise otsuse juba teinud. Rootsi tegi väga kardinaalse otsuse, võttis aktsiisid miinimumini,» märkis ta.

Teine võimalus on toetada ühiskonna neid gruppe, keda hinnatõus lööb kõige valusamalt. Aab arvab, et teha tuleks nii seda kui ka langetada aktsiise. «Näiteks toimetulekutoetus – palju on räägitud, et see 150 eurot, mis on esimese pereliikme kohta, kehtib väga ammusest ajast ning seda oleks vaja tõsta. Tuleks vaadata ka paljulapseliste perede olukorda, kas me saame leevendada hinnatõuse.»

Kuivõrd Kallas nimetas inflatsioonimeetmetena vaid intressimäära tõstmist ja eelarvekärpeid, siis Aab tõdes, et otsetoetuste teemal valitsusliidul veel üksmeelt ei ole. «No me oleme sellest rääkinud. Teoretiseerime, kokkuleppeid veel ei ole: näiteks toimetulekutoetuse piir, ma arvan, et see tõuseb. Teiseks on tulumaksuvalem, kus saaksime jätta inimesele rohkem raha, kui tõstame tulumaksuvabastuse joont kõrgemale – ka see leevendab inimeste olukorda,» lausus ta.

«Aga milles me ei ole kokkuleppele jõudnud, on erakorralised toetused teatud riskirühmadele. Me ei ole saanud sellest veel isegi väga põhjalikult rääkida. Plaanisime seda teha, ja mis siis juhtus? Tuli 24. veebruar ning sõda,» ütles Aab ja lisas: «Aga lisaeelarve kindlasti tuleb ning lähinädalatel selle koostame, sest vabariigi valitsuse reserv on põgenike vastuvõtu ja teiste aktuaalsete kulude tõttu otsas.»