ANALÜÜS Kolm põhjust, miks Valgevene armee veel Ukrainat rünnanud pole

Erkki Koort
, uuriva toimetuse juht
Copy
Putini ja Lukašenka kohtumine.
Putini ja Lukašenka kohtumine. Foto: ALEXEY DRUZHININ / AFP

Võib tunduda üllatav, et Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka lubab Venemaal kasutada oma territooriumi, kuid ei ole valmis lubama lahingusse oma väeüksusi. Kõned stiilis, et Venemaa saab ka ilma abita suurepäraselt hakkama, on vaid suitsukate.

Valgevene seosed Ukraina sõjaga on otsesed, aga ka kummalised. Diktaator Lukašenka on andnud kogu riigi territooriumi Venemaa käsutusse, langedes sellega välja iseseisvate riikide määratlusest. Praeguseks on Tatarstan ka rohkem iseseisev kui Valgevene, mille sõdurid on tegutsemas Venemaa tankide ja muu lahingutehnika puhastamisega, kraapides lahingumasinate sisemusest maha sinna tükkidena kleepunud Vene armee võitlejaid. Selle töö tegemiseks paluvad Valgevene sõdurid vanematelt iivelduse vastaseid tablette.

Pole kahtlustki, et Valgevene marionett Lukašenka on valmis lükkama noa neeru igaühele. Seda on ta võimeline tegema nii Ukraina kui ka Venemaa suunal. Loomulikult sõltub ta Venemaast olulisel määral ning samuti pole tähtis mingi Valgevene oma asja ajamine. Lukašenka tahab olla võitjate poolel ning on valmis andma surmahoopi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles