Eesti riik seisab linnastumise tõttu suurte väljakutsete ees

Noored kolivad nii mõnestki kohast just seetõttu minema, et on kaasaegsete elamute – näiteks pildil olev kehvas seisus hoone Viljandis – puudus, kus pere luua.  ​ Foto: Elmo Riig

Eesti rahvastik on koondumas suuremate linnakeskuste ümber, põhjustades sellega piirkondlikku ebavõrdsust pea kõiges: maksutulude laekumises, sissetulekus, kinnisvarahindades.

Kuigi juba 6-7 aastat tagasi pöördus Eesti rahvaarvu vähenemine tänu tagasi- ja sisserändele kasvu poole, süvenevad piirkondade vahelised erinevused rahvastiku arengus.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul mõjutab elanikkonna vähenemine osas piirkondades kõiki kohapealseid protsesse, ja kui jätta see tähelepanuta, muutub normaalse elukeskkonna pakkumine aja jooksul üha keerulisemaks.

OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) viis Eestis mitme aasta vältel läbi uuringu, hinnates rahvaarvu vähenemist peamiste poliitikavaldkondade perspektiivist, ning andis soovitusi, mille abil kohaneksid piirkonnad rahvastiku vähenemisega nutikalt ja jätkusuutlikult.