Kapo: Venemaalt tulijad on läänt mõjutanud venemaasõbralikkusele

Narva piiripunkt. Foto: Mihkel Maripuu

«Venemaa tänane käitumine näitab, et sealt läände õppima ja tööle siirdunud on rohkem mõjutanud lääneriike (sinisilmsele) venemaasõbralikkusele kui Venemaad läänesõbralikkusele,» selgitas kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, miks nad toetavad Venemaa ja Valgevene töö- ja õpirände peatamist.

Arpo sõnas Kapo kodulehel avaldatud postituses, et amet peab oluliseks, et riik ja ühiskond teeks praegu Ukraina toetuseks kõik võimaliku, näidates solidaarsust igas valdkonnas.

"Mõistame nendegi häid kavatsusi, kes soovivad suunata Venemaad demokraatlikumaks jättes Eesti avatuks Venemaa üliõpilastele ja tööjõule, kuid me ei hinda piisavaks võimalust sellega agressorriiki muuta," lisas ta, kuid selgitades siis, et sissesõitude piiramine Venemaalt ja Valgevenest Eestisse ei ole karistav, vaid ennetav meede.

Arpo postitus täismahus:

Kaitsepolitsei peab oluliseks, et riik ja ühiskond teeks praegu Ukraina toetuseks kõik võimaliku, näidates solidaarsust igas valdkonnas. Mõistame nendegi häid kavatsusi, kes soovivad suunata Venemaad demokraatlikumaks jättes Eesti avatuks Venemaa üliõpilastele ja tööjõule, kuid me ei hinda piisavaks võimalust sellega agressorriiki muuta.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pannud Eesti seninägematu rändesurve alla. Eesti julgeolekule on kriitiliselt oluline, et teeksime Ukraina toetamiseks ja sealt sõja eest pagevate inimeste aitamiseks kõik mis meie võimuses. Eesti riik ja ühiskond on seda teinud ja teeb edasi. Vähem kui kuuga on meie rahvaarv kasvanud 1,7 protsendi võrra Ukraina põgenike arvelt ja suurem kasv on tõenäoliselt ees. Tunnistame, et see on suur koormus Eesti riigile ja ühiskonnale, aga julgeolekuolukord ja inimlik kaastunne nõuavad, et me seda kannaks.

Samal ajal kasvab rändesurve ka meie naaberriigist Venemaa Föderatsioonist ja seda peamiselt majanduslikel põhjustel. Demokraatlik maailm on kehtestanud Venemaale rahvusvahelised sanktsioonid, mille eesmärk on mõjutada nii Vene riigiaparaati, ärisektorit kui ka avalikkust loobuma agressioonisõja aktiivsest või passiivsest toetamisest. Sama eesmärki teenivad arvukate ettevõtete ja teiste organisatsioonide omaalgatuslikud otsused loobuda tegutsemisest Venemaal või koostööst Venemaa kodanikega. Need otsused on juba avaldanud mõju – on venemaalasi, kes julgelt protestivad sõja vastu, aga on ka neid, kes tahaksid probleemist võimalikult kaugele kõrvale vaadata ja kolivad välismaale säilitamaks oma senine elustandard. Viimaste seas on omakorda nii Putini režiimi vaikivaid vastaseid, pooldajaid kui ka lihtsalt ükskõikseid. Nende vahel vahet teha on sageli raske või isegi võimatu. Muidugi on ka venemaalasi, kes vajavad rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusamise eest. Need on üksikjuhtumid, mida on võimalik igal konkreetsel juhul eraldi tuvastada ning millega tegelemiseks on Eesti riigil olemas ressurss ja seaduslik protseduur. Ülekaalukalt suuremat osa näiteks töö- või õpirändajaid tagakiusamine Venemaal ei ähvarda, rääkimata nendest ohtudest, mille eest ukrainlased täna peavad kodumaalt põgenema.

Kiire ja suuremahulise rändesurvega kaasnevad alati julgeolekuriskid. Need võivad olla otsesed, kui sisserändajast on oodata konkreetset julgeolekuohtlikku tegevust, või kaudsed, kui sisseränne hakkab mõjutama ühiskonda sotsiaalsete pingete, kultuuriliste vastuolude või välisriigi mõju kuhjudes. Otseseid julgeolekuriske saab mingil määral ennetada sisserändajate personaalse selekteerimise ja järelkontrolli teel, kuid reaalsuses pole see ühelgi riigil täielikult õnnestunud. Põhjus on lihtne - meil ei ole ega saagi olla iga sisserändaja kohta piisavalt eelinformatsiooni. Samuti pole ühelgi demokraatlikul riigil ressurssi kogu riskigrupi piisavaks järelkontrolliks, isegi kui seadused seda lubaks. Kaudseid julgeolekuriske on võimalik ennetada aga ainult riigi ja ühiskonna vastutustundlike otsustega rändevoo vektorite pidurdamisel või soodustamisel. Sellisteks otsusteks pole üksnes riiklikud piirangud, vaid ka rändest huvitatud organisatsioonide – ettevõtete, kultuuri- ja haridusasutuste teadlikud valikud.

Mõistame headest kavatsustest kantud ideed mõjutada Venemaad demokraatlikele arengutele omapoolse avatuse kaudu Venemaa üliõpilastele ja tööjõule. Vaba maailm on seda üle kolmekümne aasta proovinud, paraku agressiooni Ukraina vastu see ära ei hoidnud. Venemaa on endiselt riik, kus kehtib välispassisüsteem ja välismaale reisimine on võimalik vaid valitutel. Venemaa tänane käitumine näitab, et sealt läände õppima ja tööle siirdunud on rohkem mõjutanud lääneriike (sinisilmsele) venemaasõbralikkusele kui Venemaad läänesõbralikkusele.

Tervitame nende organisatsioonide otsuseid, kes praeguses olukorras on peatanud töötajate või õppurite värbamise Venemaa Föderatsioonist ja Valgevenest (kui neile pole antud rahvusvahelist kaitset) jättes nendest vabaks jäävad kohad ootama Ukraina kangelasi ja abivajajaid. Peame seda eetiliseks, targaks, läbimõelduks ja vastutustundlikuks. Tegemist on osaga kogu demokraatliku maailma solidaarsest reaktsioonist Venemaa agressiivsusele ja sõjakuritegudele.

Sissesõitude piiramine Eestisse ei ole karistus, vaid ennetav meede, mis lähtub rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning riigi ja ühiskonna võimest riskidega toime tulla. Praegu on aeg pühendada see võime ukraina rahva aitamisele.

Mis saab 9. mail? 

Sisejulgeolekulisest aspektist võimaliku riskitegurina on avalikkuses nähtud 9. mai tähistusi. Surematu Polgu rongkäiku praeguse seisuga veel ei keelata, kuid seda võidakse teha, kui selleks tekib vastav alus.

See eeldaks korrakaitseseaduse paragrahv 62 rikkumist ehk keelatud koosoleku korraldamisst, kus kas õhutatakse vaenu või viljeletakse Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevust.

PPA ühendstaabi juht Aivar Alavere lausus Postimehele, et politsei teeb 9. mai vaatepunktist kõik võimaliku, et tagada avalik kord ja ennetada ohte. Täpsetest tegevustest on täna veel vara rääkida, kuid kindlasti on politsei sel aastal väljas suuremate jõududega kui varasemalt.