Tallinna avalike teenuste veebipõhise iseteeninduskeskkonna loomine lihtsustab oluliselt nende tallinlaste elu, kes ei soovi ühe või teise teenuse saamiseks minna mõnda linnaasutusse ja seal ametnikega suhelda.
Tallinn viib osa inimeste asjaajamisest veebi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp ütles tänasel pressikonverentsil, et tihti ei tea inimene, kust saada abi ühes või teises linnaelu puudutavas küsimuses. Ka linnaametid ei ole piisavalt linlasi teavitanud, milliseid avalikke teenuseid on üldse võimalik saada.
«Seetõttu võtsimegi kätte ja tegime ühe e-lahenduse,» ütles Sepp. «Alustasime sellest, et püüdsime kirjeldada kõik linna osutatavad teenused – kellele need on, kes osutab, kes vastutab, mis hinnaga seda teha, kuidas taotleda ning mis on tulemus.»
Kõik Tallinna avalikud teenused on niisuguse mudeli järgi kirjeldatud. See võttis päris palju aega, sest alustati 2010. aasta 16. juulil ning praeguseks ei ole kõigi rakendustega veel päris lõpule jõutudki.
Töö käigus kasvas linna teenuste arv 307-lt 570-le, kuid see arv ei ole sugugi lõplik – teenusi võib juurde tulle ning nende sisu võib muutuda.
Teenuste nimekirja koostamisel moodustati 20 valdkonda, 85 alamvaldkonda ning 570 teenust. Kõik need on ühtse vormi järgi kirjeldatud. Lisaks sellele on kogu see teenuste pakett ühendatud linna finantsinfosüsteemiga, mis võimaldab iga teenuse eest internetis ka tasuda. Näiteks kui inimene teeb mingi arhiivipäringu, saab ta selle teenuse eest ka kohe maksta ilma arhiivi minemata. Samuti on võimalik tasuda ehitus- või kasutusloa eest, maksta abielu registreerimise või lahutamise riigilõiv või tasuda ükskõik millise muu tasulise teenuse eest.
Osa arendusvaldkondi on veel lõpetamisel. Näiteks teenuste osutamise kohtade sidumine linna kaardiga, samuti SMS-teavitused, mida inimene soovib saada.
Kõigi tasuliste teenuste puhul on loodud maksmise võimalused iseteeninduskeskkonnas. Seda saab teha kas ID-kaardi või pankade kaudu süsteemi sisenedes.
«Kaardirakendus, mis on praegu lõpusirgel, tähendab seda, et kaardil on märgitud kõik linna teeninduskohad koos vastavate hoonete piltidega,» selgitas Sepp. «Samas saab ka teada, milliseid teenusi ühes või teises kohas pakutakse. On võimalik näha vabu koolikohti, mänguväljakute ehitamist ja hooldust ning palju muud.»
SMS-teavitussüsteemis saab iga inimene ära märkida, milliseid teateid talle saadetakse. Üks ilmekamaid asju, mille kalllal arendajad praegu veel töötavad, on see, et kui linnaelaniku kodu lähedal hakatakse algatama mõnda detailplaneeringut, siis teavitatakse inimest sellest automaatselt. Loomulikult peab ta enne vastava teavituse saamise süsteemis tellima.
Kogi süsteemi süda on teenuste andmekogu, mis on ühendatud erinevate registritega ja linna kaardiga. Kogu projekt läks maksma 3,644 miljonit krooni ehk ligi 233 000 eurot ning see raha on pärist Euroopa regionaalarengu fondist. Süsteemi väljatöötamisel oli linnavalitsusel seitse partnerit.