K, 5.10.2022

REITINGUD ⟩ Eesti 200 toetus pöördus langusesse

BNS
Eesti 200 toetus pöördus langusesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Eesti 200 juht Kristina Kallas
Eesti 200 juht Kristina Kallas Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Erakondade reitingutabeli tipus oleva Reformierakonna populaarsuse tõus jätkub, samal ajal kui pikalt toetuse kasvu nautinud Eesti 200-l hakkas see langema, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 27,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21,5 protsenti ja Eesti 200 18,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning viimase kuue nädalaga on peaministripartei toetus kasvanud 6,4 protsendipunkti võrra. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning Reformierakonnast jäädakse 6,2 protsendipunkti kaugusele. Kuni märtsi alguseni pikalt tõusvas trendis liikunud Eesti 200 toetus on nüüd viimase kahe nädalaga langenud 1,4 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 16,3 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa kuue protsendiga. Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Isamaa on viimase nelja nädalaga kaotanud oma toetusest 1,4 protsendipunkti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44 protsenti ja opositsioonierakondi 35,4 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölder märkis, et kuigi eelmisel nädalal oli Reformierakonna toetuse kasvus tunda teatud raugemise märke, siis käesoleval nädalal näeb siiski nende toetuse järjekordset sammu üles. Erakonna toetus tõusis nädalaga 1.3 protsendipunkti võrra ning praegu on nende nii viimase nädala tulemus kui ka viimase nelja nädala keskmine samal tasemel - umbes 28 protsenti.

«Kas Reformierakond suudab ka tulevastel nädalatel toetuslisa võita,m seda ei ole praegu võimalik erilise kindlusega oletada. Suur osa sellest toetuslisast peegeldab hetkel ilmselt valijate üldist soovi selge ja kindla juhtimise järele kriisiolukorras. Kuid varem või hiljem tekib taas niiöelda tavapärane olukord, kus oluliseks muutuvad reaalsed poliitilised sammud nii Eesti kaitsevõime suurendamisel kui ka sõja varjus tekkivate või arenevate kriiside lahendamisel,» arutles Mölder.

Sõja puhkedes kiire languse läbi teinud Keskerakonna toetus on praeguseks stabiliseerunud. Nende nelja nädala keskmine on viimased kolm nädalat muutunud väga vähe ning suuremat kaotust oma ridades nägid nad ainult sõja esimesel ja teisel nädalal, märkis Mölder.

«Esmalt langes erakonna toetus eestlastest valijate seas. Venekeelsete valijate hulgas tuli toetuse langus mõnevõrrda hiljem ning hetkel ei ole võimalik öelda, kas langus selles valijagrupis jätkub või mitte. Tasub aga meeles pidada, et sõja mõju võib siin olla piiratud,» ütles Mölder.

Tema sõnul on Keskerakonna toetus venekeelsete valijate hulgas praegu hinnanguliselt umbes 50 protsenti, eestlaste seas aga natuke enam kui 10 protsenti. Samal või veelgi madalamal tasemel oli erakonna toetus vene valijate hulgas eelmise aasta suvel ning samuti ka Jüri Ratase valitsuse viimastel kuudel.

«Ajutine märgatav tõus vene valijate hulgas leidis aset kohalike valimiste ajal ning hetkel on rakse öelda, kas toetuslangus venekeelsete valijate hulgas tähendab sõja mõju või näeme lihtsalt erakonna toetuse langemist selles valijagrupis viimase aja tavapärasele kampaanivälisele tasemele,» lisas Mölder.

Märksõnad
Tagasi üles