Rahvaloendajad hakkavad esimese kolme küsitluspäevaga töösse sisse elama, kuid esialgu ei lähe arvutis ankeetide täitmine kõigil väga ludinal. Siiski hakkavad vaikselt juba ka loendatud ankeedid statistikaametile laekuma.
Rahvaloendajad püüavad töösse sisse elada
22. veebruar 2012, 23:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsitlusloendus kogub tuure ja rahvaloendajad saavad töövõtteid üha paremini kätte,» ütles rahvaloenduse välitööde juht Maris Post. Tema sõnul on nüüdseks pea kõik loendajad alustanud intervjueerimistega ja sisseelamine on läinud hästi. «Loendusmeeskond käib juba ühte jalga ning töödega ollakse graafikus. Koerad on üldiselt kenasti kinni ja loendajad on inimeste juurde oodatud,» kommenteeris ta.
On neid, kes arvutiga töötamisel kibedamad käed, kuid mitte kõigil ei lähe see esimese hooga nii hästi. Sauel elav naine (38) rääkis Postimehele, et tema neljaliikmelise pere loendamiseks kulus eile külas käinud rahvaloendajal kolmveerand tundi. «Päeval kell veerand kaks sõitis maja ette auto ja vanem proua astus ukse taha,» rääkis ta.
Loendaja oli ilmselgelt ähmis ning mitte kõige kibedam käsi arvutis. «Algul ei suutnud ta tükk aega loendamisega peale hakata. Kõigepealt otsis ta kohta, kuhu kindlasti arvuti sabapidi seina torgata. Siis läks tal aga kümme minutit mingi pusserdamise peale.»
Naise küsimuse peale, kas arvuti on väga aeglane, vastas loendaja, et vist on ülekoormus ja palju kasutajaid korraga. «Samuti väitis loendaja, et ülepea harjutati koolitusel hoopis teise programmiga,» rääkis naine veel.
Ka ülejäänud loendamine ei läinud ludinal. «Algul ei osanud ta viisakalt küsida, mis suhe minul ja mu mehel on. «Kuidas te nüüd siis oletegi» ja «kuidas te ennast nimetate,» olid proua küsimused,» ajas naist tagantjärelegi loendaja kohmetus naerma. Üheskoos leiti variant «elukaaslased» siiski üles.
Järgmisena tekitas probleemi naise töökoha aadressi märkimisel see, et loendaja programmis oli Tallinna ainsa allüksusena kirjas Põhja-Tallinn. Ei õnnestunud sinna märkida kesklinna ega ka tänavanime järgi.
Mehe töökoha kohta oleks olnud õige märkida, et ta töötab Tallinna filiaalis, mille peakontor on Soomes. Rahvaloendaja väitel seda aga kirja panna ei saanud ning ta märkis Tallinna osakonna põhifirmaks.
Pere vanemat tütart (17) kavatses loendaja algul märkida «muu kodune», kuid naise pealekäimisel sai tüdruk kirja siiski kui «(üli)õpilane».
Ka rahvaloenduse välitööde juht tõi probleemkohtadena välja loenduse infosüsteemi, sest seda kasutab korraga umbes 2500 inimest - lisaks 2000 rahvaloendajatele ka piirkonnajuhid, ringkonnajuhid ja andmetöötluse operaatorid. «See tähendab, et esimestel päevadel tuleb ka süsteemi häälestamisega tegeleda. Sellest tulenevalt on esinenud mõnedel loendajatel ka tõrkeid,» tõdes Post.
Samas kinnitas Maris Post varem pressikonverentsil öeldut, et loendajat täidavad inimeste kohta ankeete nn offline ning peaksid lõpetatud ankeetide statistikaametisse saatmiseks looma internetiühenduse süsteemiga korra päevas.
Post lisas, et loendajad kasutavad ikka samal loogikal põhinevat identset süsteemi, nüüd on lihtsalt koolituskeskkond asendatud live-keskkonnaga.
Seda, kui palju ankeete on praeguseks rahvaloendajad statistikaametisse saatnud, ei osanud ta veel öelda: «Praegu on olnud väga toimekad sisseelamise päevad. Esimeste kokkuvõteteni jõuame lähipäevil,» märkis ta vaid.