K, 7.12.2022

Rindeajakirjanike meditsiinipaunad pandi kokku Rakveres

Rindeajakirjanike meditsiinipaunad pandi kokku Rakveres
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rakvere haigla õendusjuht Markel Pajupuu tutvustab Postimehe ajakirjanikele antud esmaabipakkide sisu.
Rakvere haigla õendusjuht Markel Pajupuu tutvustab Postimehe ajakirjanikele antud esmaabipakkide sisu. Foto: Ain Liiva

Postimehe ajakirjanikud vahendavad teist kuud sõjauudiseid Ukrainast. Sündmuste epitsentris töötavad reporterid ja fotograafid peavad lisaks muudele ülesannetele olema valmis vajadusel osutama esmaabi.

Uued esmaabikomplektid komplekteeriti Postimehe rindereporteritele Rakvere haiglas. Lääne-Virumaa meedikud kannavad ühtlasi hoolt, et tohterdamiseks vajaminev oleks ajakirjanikel pidevalt olemas.

Vaata juuresolevast videost, milliseid esmaabivahendeid sisaldavad ajakirjanikele Ukrainasse kaasa pandud komplektid, mille sisu tutvustab Rakvere haigla õendusjuht Markel Pajupuu.

Meditsiinitegevust toetavaid vahendeid saatis Rakvere haigla Ukrainasse kohe sõjategevuse alguses. Nii rändas Punase Risti vahendusel Virumaalt kriisipiirkonda esimese hooga paarkümmend kasti n-ö apteegikaupa.

Haigla juht Ain Suurkaev lausus, et igapäevaste sõjauudiste jälgimine tekitab temas kohati vastikustunnet. Seda just seetõttu, et Vene armee sõdurid on võtnud sihtmärgiks rahulikud elanikud, isegi meedikud ja ajakirjanikud. «Kuulsin hiljuti meie haigla inimestelt, kui nad rääkisid, et meditsiinitöötaja pani [Ukrainas] selga kuulivesti, millel oli punane rist peal ja siis teda tulistati. See on tõeliselt jäle. Sama lugu on pressitöötajatega. Mul ei ole lihtsalt sõnu - see on puhtalt kriminaalse taustaga asi,» tähendas ta.

Suurkaev lisas, et nende otsus toetada omalt poolt Postimehe ajakirjanikke sündis kiiresti. «Teeme, mida suudame. See on meie roll ja soovime seda rolli väärikalt täita,» kõneles ta. «Esmaabi osutamise vajadus võib tekkida ootamatult. Tuleb ise targalt tegutseda, aga samas ei tea sa kunagi, mis toimub n-ö teisel pool oleva inimese peas. See on kõige keerulisem koht.» 

Haigla tegeleb sõjapõgenikega iga päev

Samal ajal pakub Rakvere haigla tuge nii sõjapiirkonna varustamisega meditsiinitarvikutega kui ka Lääne-Viru maakonnakeskusesse saabunud sõjapõgenike abistamisega meditsiiniküsimustes.

Haigla õendusjuht Markel Pajupuu lausus, et tal on keeruline nimetada sõjapõgenikest patsientide hulka, kes on nende majast viimaste nädalate jooksul läbi käinud, kuid tõdes, et nad puutuvad sõja jalust põgenenud inimestega oma majas kokku iga päev.

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev.
Rakvere haigla juht Ain Suurkaev. Foto: Marianne Loorents

«Teenindame oma patsiente, pluss on meie piirkonda tulnud piisavalt palju ka Ukraina sõjapõgenikke, kes vajavad täpselt samuti meditsiinituge,» kinnitas ka Ain Suurkaev. «Selles mõttes täidame oma tsiviilrolli aktiivselt edasi. Sellest ei saa kuidagi taganeda ja pigem on meditsiiniabi osutamine meil kasvav.»

Rääkides meditsiiniharidusega Ukraina sõjapõgenikest tähendas Rakvere haigla juht, et selliseid inimesi on sattunud ka Lääne-Virumaale. Rakvere haiglaga on kontakteerunud seni üks meedik.

Ukraina meedikutel on keeruline tööd leida

«Peame kokku saades kõigepealt vaatama otsa ja uurima, milline on tema valmisolek ja mis eriala inimesega on tegemist,» rääkis Ain Suurkaev. «Teine pool on see, et meditsiinis ei ole tehtud ühtegi järeleandmist nõuete osas. Oma erialal tööle asumiseks on need Eestis suhteliselt karmid.»

Haiglajuht märkis samas, et kui spetsialistil on tõsine huvi töö vastu Rakvere haiglas, siis on nad valmis teda igati toetama. «Tegeleme nende küsimustega, kui ta soovib oma professiooni pikemas perspektiivis Euroopa Liidus realiseerima hakata, aga see lähtub eelkõige tema huvist ja aktiivsusest,» kõneles Suurkaev.

Ühe olulisema tegurina tõi ta esile eesti keele õpingud. «Keeleõpingutele ei saa me kuidagi kaasa aidata, aga pakume mentorlust ja kaasamist, mis peaks viima lõpuks teatud nõuete täitmiseni. Eestis on see asi suhteliselt karm ja keel selle kõige karmim osa. Kuigi inimene võib olla professionaalses mõttes tubli, siis kõrvalt vaadates paistab kõige suurema komistuskivina keel,» lisas Rakvere haigla juht.

Sellel nädalal vahetab paar nädalat Ukrainas viibinud Postimehe uuriva toimetuse ajakirjaniku Raul Ranne ja fototoimetuse juhi Erik Prozese välja järgmine tiim: sõjapiirkonda siirduvad Ranne kolleeg Postimehe uurivast toimetusest Jaanus Piirsalu ja Virumaa Teataja fotograaf Ain Liiva.

Märksõnad
Tagasi üles