Kross: relvaabi andvad riigid on hakanud uskuma, et Ukraina võib edu saavutada
3. aprill 2022, 08:48
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE) kommenteeris Venemaa-Ukraina sõja 38. päeva, leides, et Ukraina riigi säilimises võib nüüd juba üsna kindel olla.
«Alates üleeilsest on sõja käigus toimunud oluline muutus. Venelaste üksikute võitlusvõimelisemate väeosade tagasitõmbamine Kiievi ruumi mõlemalt ründesuunalt, nii loodes Butša ja Hostomeli piirkonnast kui Tšernigivi juurest kirdes kujunes üsna kiiresti täielikuks nende alade vabastamiseks Ukraina vägede poolt. Võimalik, et täielik väljatõmbumine oligi plaanis, kuid pigem tundub, et venelased lootsid siiski teatavaid positsioone hoida ja jätkata Ukraina vägede sidumist ning samas tõmmata välja 76. õhudesantdiviisi ja muude ründeüksuste osad, mida täiendamise järel Donbassi suunata,» kirjutas Kross sotsiaalmeedias.
«Mis iganes paan oli, tulemuseks on Kiievi oblasti venelastest puhtaks löömine. Vabastatud on umbes 40 linna ja küla, suur osa neist oli vene okupatsiooni all sõja algusest saadik. Mitmel pool avaneb maailmale pilt, mis sarnaneb nii 1941. aasta suve Eestis, 1968. aastal Tshehhoslovakkias, 2008 Gruusias ja küllap ka 1584. aastal Narvas nähtule. Tapetud inimesed, purustatud ja ära lagastatud hooned, röövitud ärid,» nentis Kross.
Kross kirjutas, et põgenemiseks muutunud taandumine toimus mitmel pool Ukraina vägede tule all ja purustatud vene konvoides vaatavad veoautokastides vastu põlenud pesumasinad, külmutuskapid, laste riided, igasugune majakraam, isegi riided. «Nagu ikka on vabastaja proovinud vabastatu vabastada kogu maisest varast. Maha jäeti ka uskumatult suurel hulgal sõjatehnikat, sugugi mitte kõik purustatud kujul. Kohati tundub, et venelased ongi jätnud soomukid ja tankid maha selleks, et röövitud sõiduautodega Valgevenesse jõuda. Muide, sealt on juba jõudnud sotsiaalmeediasse turvakaamerate videod postkontoritest, millel on näha vene sõdureid röövitud kraami Venemaale postitavad.»
Ukrainlased lõid Krossi sõnul viimastel päevadel ka mitu edukat lahingut. «Nii löödi Velõka Doroga Ukraina 58 brigaadi poolt puruks venelaste 74. kaardiväe ML brigaadi lahingugrupp. Sama üksuse luurerood andis ennast muide vangi juba sõja alguses, väites et neile polnud keegi öelnud, et nad lahingusse peavad minema. Nüüd kaotasid nad vähemalt 31 ühikut tehnikat. Edukad olid ukrainlased ka Tšernigivi juures ja ka Harkovi ümbruses.»
Ta jätkas: «Murelikum on olukord idas. Eile suutsid venelased lõpuks enda kätte saada Izjumi linna. Ukraina väed panid selle juures küll edasitungi seisma, ent sealt saab ohustada Ukraina vägesid mis hoiavad seni kinni venelaste edasitungi Donbassist ja teoreetiliselt on võimalik ka nende üksuste kottivõtmine. Sinna ruumi ja ilmselt ka Donbassi on hakanud venelased tooma lisavägesid.»
Praegu tundub, et Kiievi suunal venelased enam uueks sissetungiks koonduda ei suuda. Küllap suudavad ukrainlased olukorda tajuda ja teavad, kas ja kui palju saab nüüd ressurssi Itta sunata, kus paistab, et venelased üritavad häbist pääseda. Ilmselt on nüüd plaan teha nägu, et «Donbassi vabastamine» ongi nende eesmärk ja proovitakse haarata aealt nii palju territooriumi kui vähegi saab, kindlustada paljuräägitud maismaaühendus Krimmi ja idaoblastite vahel ja siis hakata tõsisemalt läbi rääkima. Selle saavutamine ei ole neil muidugi lihtne. Ukraina üksused pigem võtavad tuure üles ja Kiievi lahingu ajalooline võit kindlasti innustab neid. Aga küllap panevad ka venelased idas nüüd viimase välja ja oodata on raskeid päevi. Orgid jätkavad linnade pommitamist, Mariupoli kaitsjad, kes on ikka veel elus ja ikka veel sõdivad, on üha raskemas seisus ja Herson on endisel venelaste käes.»
«Nii et olukord on uus, sõja raskuskese on nihkunud itta, palju on esialgu segane, mõlemad pooled peavad pisut ümber orienteeruma, ja hirmus verevalamine seisab ees,» nentis ta, soovitades siiski täna olla ukrainlaste üle rõõmsad.
«Uus hingamine on tekkinud ka rahvusvahelises relvaabis Ukrainale. Mitu nädalat käinud jutt, et ründerelvi Ukrainale justkui ikka anda ei saa, on ootamatult lõppenud. USA teatas 300 miljonilise uue saadetise heakskiitmisest. Saadetises on palju väga tõhusat kraami, seahulga ka lahingmasinaid, tapjadroone, side- ja öövaatlusseadmeid. Kõike seda, mida on just territooriumi tagasi võtmiseks vaja. Lahingmasinaid on lubanud saata ka Saksamaa!, Austraalia ja Inglismaa. Saadetava relvastuse valik on oluliselt mitmekesistunud ja paranenud. On selge, et põhilised relvaabi andvad riigid on hakanud tõepoolest uskuma, et Ukraina võib edu saavutada. On hakatud taipama, et pole muud valikut kui proovida võimaldada Ukrainal nii palju territooriumi tagasi võtta kui vähegi võimalik, sest sealt, kus vaherahu hetkeks venelane veel sees on, neid ilmselt enam välja ei saagi. Mõneti toimub siis hetkel nii ründajate kui kaitsjate taasrevlvastamine. Venelased saadavad Valgevenesse mobilisatsiooniladudest kokku kraabitud tavaari ja hakkavad uuendatud üksusi Donbassi saatma, lääneriigid saadavad Ukrainale uue ohu jaoks sobivamat varustust. Jääb üle loota, et venelaste värk on viletsam ja töötab halvemini, sest tõenäoliselt on seda rohkem.»
Kross tõi välja, et ukrainlased said hakkama veel ühe ajaloolise vägitükiga. «Kaks Ukraina helikopterit lendas läbi vene radarite ja õhutõrje Belgorodis lasi puruks vene sõjaväe kütuselao. Vastu taevast olevat lennanud 16 000 tonni kütust. Helikopterid tulid ka missioonilt tervelt tagasi. See olevat esimene selline rünnak nii Nõukogude Liidu kui Vene territooriumil teisest ilmasõjast saadik. Mattias Rusti lend siin ilmselt arvese ei tule. Selle peale algas Läänes mitmel pool lausa paanika, et nüüd leiavad venelased ettekäände tuumarelva kasutada ja mis veel. Oleks muidugi tragikoomiline, kui kütuselao õhkulaskmine saaks tuumasõja alguse ajendiks. Kipun arvama, et venelased tekitavad soovi korral vajalikku ettekäände ikka ise ja ei raiska selleks mitte vajalikku kütust vaid tapavad ikka oma tsiviilisikuid, kelle väärtus tundub Moskva jaoks oluliselt väiksem olema,» spekuleeris ta.
«Ukrainlased said ka haavatuna kätte ühe olulise vangi. Nimelt jätsid venelased idas maha aastaid ukrainlaste poolt jahitud snaiper Irina Starikova, kutsungiga «Bagira». Väidetavalt Serbia päritolu tütarlaps on tegutsenud okupeeritud idaoblastites 2014. aastast ja tapnud vähemalt 40 inimest, sugugi mitte kõik sõjaväelased. Ukrainlased olid talle andnud arstiabi ja nüüd ootab teda ilmselt sõjakohus.
Kokkuvõttes. Täna võib ilmselt üsna julgelt öelda, et Ukraina riik jääb püsima,» lõpetas Kross positiivsel noodil. Nüüd sõditakse tema sõnul juba selle nimel, et jääks püsima tervenisti.