/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2022/04/04/14464018t1h2330.jpg)
- Ministeerium varjas 200 000-eurost puudujääki.
- Süüdlase leidmisel läks madinaks.
- Arheoloogid: päästmisega on kiire.
Kultuuriministeerium varjas muinsuskaitseameti 200 000-eurost eelarveauku, mille klattimiseks tabas kärpekirves niigi hädaolukorras oleva arheoloogiapärandi kaitsmist.
«Muinsuskaitseamet peab eelkõige ise üldsusele tunnistama, et olukord muististe kaitse osas on katastroofiline ja ametile üle jõu käiv!» hindasid murekirjaga kultuuriministri poole pöördunud 65 arheoloogi. Neid hämmastas suurkärbe olukorras, kus Eesti vanima kultuuripärandi kaitsmine on niigi kriitilises seisus: muinsuskaitseametile üle antud leidude haldamiseks napib spetsialiste (aastas toovad detektoristid 4000 leidu juurde), ekspertiisid ja konserveerimine venivad. Käes on kevad ja detektoristide käed sügelevad metalliotsijate järele. See tähendab 800 ametliku varanduseotsijaga tegelemist ja röövotsijate «saagi» internetti pidi tagaajamist.
Arheoloogide pöördumine kultuuriministri poole jäi hüüdjaks hääleks kõrbes. Asja taga on piinlik jama. Kultuuripärand jäi hammasrataste vahele, sest muinsuskaitseameti eelarves laiutab hiigelauk. Ministeerium vaikis probleemi maha isegi siis, kui ameti eelmine peadirektor Siim Raie just seetõttu ameti ootamatult maha pani.
Kui Postimees oktoobri alguses riigieelarve kärbetest kirjutas, ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Meelis Kompus, et ministeerium plaanis 2022. aastal 300 000 euro võrra kärpida remondi- ja ehituskulusid. Ülejäänud kärbe (kokku peab hoidma 683 000 eurot) pidi tulema esindus- ja koolitus-, teema-aasta, transpordi- jm teisejärgulistelt kuludelt.
Sisu – kultuuri ja selle hoidmise – pealt polnud jutu järgi plaanis koonerdada ei ministeeriumis ega ka sellele alluvas muinsuskaitseametis. Mullu andis ministeerium muinsuskaitseametile arheoloogiapärandi päästmiseks lisaraha. Kaks uut spetsialisti hakkasid kibekiirelt pihta muististe inventuuriga. Arheoloogide sõnul on inventeerimine võidujooks ajaga – kui mälestise piirid on teadmata või valed, võib maaomanik muistise kogemata hävitada ehituse või metsaraie käigus.
/nginx/o/2022/04/04/14464025t1h53a0.jpg)
Peadirektor lahkus ootamatult ametist
Teravaks läks asi novembris, kui ministriks sai Tiit Terik (KE). Pärast üht nõupidamist ministeeriumis pani ootamatult ameti maha muinsuskaitseametit seitse aastat juhtinud Siim Raie. (PM, 2.12. 2021).
Nii Raie kui ministeerium jäid põhjendamisel napisõnaliseks. Raie vihjas, et minek polnud tema plaan.
Pärast Raie lahkumist tegi ministeerium põhjendusteta järsu lükke. «Täiesti ootamatult tuli aasta alguses teade muinsuskaitseamet struktuuri reformist,» seletas Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juht Heiki Valk, kes on aastaid pühendanud lisaks põhitööle – teadus- ja õppetööle – ka Eesti rikkaliku arheoloogiapärandi avalikkusele tutvustamisele.
Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas sai juba ametist priiks, kaob ka nende kahe spetsialisti koht, kes olid septembris mälestiste inventeerimist alustanud.
13. jaanuaril saadetud kirjas selgitasid arheoloogid kultuuriministrile katastroofilist ressursinappust maa-aluse pärandi haldamisel ja kaitse alla võtmisel ning väljendasid muret, et kardinaalsed muutused muinsuskaitseametis leiavad aset ajal, mil ameti tööd juhib ajutine kohusetäitja.
/nginx/o/2022/04/04/14464023t1h2d2d.jpg)
Ministri vastus kubises vastuoludest
Kultuuriministri vastus hämmastas arheolooge aga veelgi enam. «Tehtud struktuurimuudatus puudutas peamiselt õigusalase, järelevalvega seonduva ja arheoloogiaalase võimekuse parandamist,» kirjutas Tiit Terik.
Lisades seejärel täiesti vastupidise sisuga teate: «Kahjuks olid vältimatud ka koondamised, sest ameti personali eelarves oli 2021. aasta lõpuks tekkinud väga suur puudujääk. Otsused oli vaja teha kiiresti, et vältida puudujäägi suurenemist ja säilitada ameti töövõime.»
Ja pärast seda taas: «Vaatamata koondamistele on arheoloogia valdkonnas maa-alaliste arheoloogiamälestiste piiride määramine jätkuvalt lähiaja kõige olulisem prioriteet. Kuigi kõigi mälestise liikidega tegelemine on võrdselt oluline, on Muinsuskaitseamet 2022. aasta eelarves kõige vähem kärpinud just arheoloogia valdkonnaga seotud kulutusi.»
Süüdlase leidmisel läks madinaks
«Kõikidest valdkondadest oli vaja koondada, sest meil lihtsalt ei ole palgaraha – palgafond oli pea 200 000-euroses miinuses,» ütles muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo. «Eelmine peadirektor oli võtnud üle jõu käivaid kohustusi.» Koondatud arheoloogiaspetsialistid olevat Lainvoo sõnul tööle võetud rahalise katteta.
/nginx/o/2022/04/04/14464026t1he3cb.jpg)
Muinsuskaitseameti 2021. aasta palgakulu oli ligi 2 095 630 eurot. Lainvoo sõnul hoiab amet tänavu kokku üle 123 470 euro: lisaks varemnimetatutele jäid tööta ehitismälestiste valdkonnajuht, jurist-menetleja, õigusnõunik, muinsuskaitsealade spetsialist, järelevalve osakonna juhataja. Ajaloomälestiste nõunik viidi üle 0,3 koormusele, pool kommunikatsioonispetsialisti töötasust makstakse projektitoetusest. Koondatakse ka personalijuht ning kantselei juhataja.
«Eelarve tasakaalu saamiseks tuleks koondada veel märksa enam, kuid sellisel juhul kaotaks amet täielikult töövõime ja me ei suudaks enam üheski valdkonnas elementaarsel tasemel täita seadusest tulenevaid ülesandeid,» märkis Lainvoo. Matti võetakse seetõttu tegevuskuludest: uuringute ja ekspertiiside pealt ligi 46 000 eurot, sellest 5000 arheoloogia arvelt.
«Ma võin vabalt süüdi olla kõiges selles, mis riigil tegemata on,» ironiseeris süüdistuste peale Siim Raie. «Ministeerium andis ühe spetsialisti palgaraha juurde, teise palgaraha pidime leidma sisemistest ressurssidest. See oligi üks minu lahkumise põhjuseid, et ministeeriumist tuli kogu aeg ülesandeid juurde, aga mitte ressurssi nende täitmiseks. 2021. aastal tuli manööverdada ja kasutada eelmise aasta jääke, seda kõike ministeerium teadis. Kogu eelarve üle on ju kontroll kultuuriministeeriumil, ühtegi liigutust eelarves ei saa teha ministeeriumi teadmiseta. Kui 2022. aastaks enam manööverdamisruumi ja jääki ei jäänud, siis küsisin ministeeriumilt korduvalt raha juurde.»
Kantsler Tarvi Sits kinnitas Raie juttu kahe spetsialisti kohta, kuid vaidles teistes küsimustes vastu: «Ministeerium ei ole keeldunud eraldamast raha ameti seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Seadusest tulenevaid kohustusi, mille jaoks oleks olnud vaja lisaraha või täiendava personali palkamist, ametile 2020. ja 2021. aastal ei lisandunud. Kõik ametikohad, mis on loodud ministeeriumi ettepanekul, on antud koos palgaraha ja töökoha kuludega.»
Sits väitis, et Raie ei andnud raha juurde küsides infot palgafondi puudujäägist. «Juhul kui lisaraha ei ole võimalik saada, tuleb leida lahendusi sisemistest muudatusest ja ümberkorraldustest,» lisas ta. Sits juhtis tähelepanu, et võrreldes 2015. aastaga on ameti palgakulud kasvanud üle kahe korra. Siis oli ametis 49,5 töökohta, enne kärpimist 74,5, sealhulgas 13 arheoloogi.
/nginx/o/2022/04/04/14464020t1hc5c9.jpg)
Ajutine juht heitis ette kehva tööd
Miks arheoloogiaspetsialistid sule sappa said, selle kohta seletas Lainvoo: «Ulla Kadakas on väga pädev arheoloog, aga hetkel on vaja inimest, kes suunaks kogu valdkonna tööd.»
Spetsialistide tehtud tööd hindas Lainvoo ka ebapiisavaks: «Peaaegu aasta jooksul me ei näinud ühegi leiukoha kaitse alla võtmist – kui ressurssi pole ja tulemust ka ei saa, siis tuleb teha see valus valik. Värbamisel oli tehtud viga – need poleks pidanud olema tingimata arheoloogid, vaid inimesed, kes on pädevad menetlejad.»
Arheoloogide tähelepaneku kohaselt läheb see väide vastu ministri öelduga, et: «Uute asjade kaitse alla võtmine on ameti ja ministeeriumi kokkuleppe kohaselt seatud tagaplaanile.»
Üks koondamisteate saanud spetsialistidest, Kristjan Sander ütles, et tegeles siiski inventeerimise, mitte mälestiste kaitse alla võtmisega. «Jõudsin paari kuuga läbi vaadata kogu Järva maakonna ja osa Viljandi maakonda, ligi 250 kaitse all olevast muistisest tuvastada probleemse kümnendiku ja viia piiride täpsustused ka kaardikihile,» ütles ta. «Meid on nüüd koondatud, samal ajal tuleb ministeeriumist signaal, et uusi mälestisi ei saa kaitse alla võtta enne, kui inventuur tehtud. Sisuliselt tähendab see arheoloogiapärandi muinsuskaitse peatumist määramata ajaks. Samal ajal käivad detektoristid ringi ja iga nädal leiavad midagi!»
Koondatud juht: meile rahaprobleemidest ei räägitud
Muinsuskaitseameti arheoloogiavaldkonna juhi kohalt koondatud Ulla Kadakas ütles, et eelarve halva seisu põhjustest töötajatele ei räägitud. Rahulolematus meeskonna suhtes tuli talle täieliku üllatusena. Tema sõnul sai inventuuriga pihta hakata septembris. Mahukuse tõttu oli tegu kuue aasta programmiga, mille ministeerium oli eelmise aasta veebruaris põhimõtteliselt heaks kiitnud ja lubanud selleks juurde palgata kaks arheoloogi. «Ja siis nelja kuu pärast öeldi, et me pole midagi ära teinud,» imestas ta.
Kadakas heitis ministeeriumile ette, et see nõuab inventuuri kõige kallimal viisil ehk kõige otsast peale uuesti tegemist, sealhulgas välitöid ja läbirääkimisi maaomanikega. Tema hinnangul piisab pea sajandi jagu kaitse all olnud mälestiste puhul arheoloogilisest inventuurist ja seda toetavast juriidilisest korrektuurist: «50 ja 100 aastat hiljem on linnus ikka linnus ja kalme matmispaik – ainult asukohta on praeguste kartograafiliste vahendite abil võimalik täpsemalt paika panna kui varem.»
Detektoristide kohta ütles Kadakas ka häid sõnu: «Kui varem saime aastas vaid paar korda teada aardeleiust või kalmest, siis nüüd teatatakse aastas 50–100 kohast, mis vajaksid kohe kaitse alla võtmist.»
Spetsialistid aga ägavad töökoorma all. «Iga kaitse alla esitatava koha kohta peab bakalaureusetöö mahus uurimise kirjutama, et juristid ikka usuksid, et muistis vajab kaitset,» nentis Kadakas.
Tema hinnangul on ministeeriumi poolt tunda ka soovi kultuuripärandi kaitsmist vähendada, et mitte sattuda omanike pahameele alla. Kadakas hindas aga, et sageli on tegu eelarvamusega – omanik, kelle maal muistis asub, saab peaaegu kõike rahulikult edasi teha, vaid siis, kui soovib suurt maja ehitada, peaksid arheoloogid enne muistise läbi uurima.
Riigikogu kultuurikomisjon ei vastanud
Arheoloogid pöördusid jaanuari alguses murekirjaga ka riigikogu kultuurikomisjoni poole.
«Kõige rohkem on hävitatud ja esemete välja kaevamisega rikutud muistseid matmispaiku. Nende rüüstamine jätkub. Kahjustatud kalmetest on ametisse jõudnud tuhandeid muinasesemeid, mis lagunevad konserveerimist oodates,» kirjeldasid katastroofilist olukorda arheoloogiaprofessorid Heiki Valk, Valter Lang ja Aivar Kriiska, Ülle Tamla ja Erik Russow Tallinna Ülikoolist ning Mati Mandel Eesti ajaloomuuseumist.
«Leiukohti, millel puudub seaduse kaitse, rüüstatakse korduvalt edasi,» kirjeldasid asjatundjad. «Praeguseks on muinsuskaitseametis arvele kogunenud ligi 600 arheoloogilist objekti, mis väärivad kultuuripärandina riiklikku kaitset, kuid ei jõua riikliku kaitse alla, sest muinsuskaitseametil puudub jõudlus nende menetlemiseks.»
Et metalliotsijate tekitatud kaost veidigi ohjata, on arheoloogide hinnangul vaja parandada otsinguloa saamisele eelnevat koolitust, et detektoristid omandaksid oskuse arheoloogiline leid ära tunda ja mitte selle leiukohta kahjustada. Lisada tuleks ka lõhutud-ohustatud-rüüstatud muististe arheoloogilisel päästekaevamisel osalemise nõue (et detektoristid näeksid ise oma tegevuse tagajärgi).
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE) vabandas vastamata jätmist sellega, et arutelu ministeeriumiga jäi toppama, kuid ta lubas, et komisjon tegeleb arheoloogide murega edasi.
Arheoloogid: päästmisega on kiire
Valk ütles, et avalikkuse poole ajendas pöörduma ennekõike ministeeriumi otsus uusi väljaselgitatud arheoloogiamälestisi mitte kaitse alla võtta, enne kui ligi 6500 inventeerimist vajava mälestise paberimajandus on korras ja nende piirid määratletud.
Kuna sellega tegelenud kahest spetsialistist on üks juba koondamishoiatuse peale töölt lahkunud ja teine plaanis ka koondada, on ministeerium ja muinsuskaitseamet sisuliselt otsustanud, et seni kaitseta muistised ei saagi kaitse alla.
«Detektoristid võivad karistamatult ja täiesti legaalselt muistised leidudest tühjaks noppida,» nentis Valk. Näiteks Harju- ja Virumaal on suured ja rikkad kalmistud praeguseks täiesti rüüstatud.
«Riik maksab hobidetektoristidele valitsuse reservfondist leiu(au)tasudeks väga suuri summasid,» lausus Valk. «Arheoloogia oleks nagu asjade otsimine ja leidjate premeerimine. See on täiesti äraspidine arusaam: olulised on muistised ja leidude pärinemise kontekst, mitte leiud kui esemed. Kui riik on otsustanud detektorismi legaliseerida, siis peaksid olema tagatud riigieelarvelised vahendid detektorismi läbi ohtu pandud pärandi kaitseks.» Sel aastal on detektorileidude ekspertiisideks eraldatud vaid 7000 eurot.
Valk märkis, et muistised ja arheoloogilised leiud on praktiliselt ainus allikas, mille põhjal saab teadmisi Eesti kaugema ajaloo kohta. Ta avaldas lootust, et riigikogu ja ministeerium tajuvad olukorra tõsidust ja võtavad midagi ette, enne kui hilja.