E, 5.12.2022

Eelnõu karmistab massilise sisserände tõrjumist

Sven Randlaid
, ajakirjanik
Eelnõu karmistab massilise sisserände tõrjumist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Olukord piiri ääres. Poola politseinikud.
Olukord piiri ääres. Poola politseinikud. Foto: Leonid Shcheglov

Eelnõu jõustumisel saab Eesti riik paremini tõrjuda massilist sisserännet hädaolukorras, kui välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Valitsus kiitis teisipäeval heaks siseministeeriumi esitatud eelnõu riigipiiri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmiseks. «Riigipiiri seaduse muutmine on vajalik, et politsei saaks teha oma tööd ka sellistes olukordades, kus välismaalasi kasutatakse relvana hübriidrünnaku korraldamisel, nagu nägime seda Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel,» ütles siseminister Kristian Jaani.

Ministri sõnul on igal riigil suveräänne õigus kontrollida kõigi nende inimeste, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. «Samuti oleme valmis täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse andmise kohustust neile välismaalastele, kes seda vajavad,» märkis siseminister.

Muudatuse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet (PPA) jätta hädaolukorras ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi saata. Eestisse tohib välispiirilt siseneda üksnes avatud piiripunkti kaudu.

Ühtlasi antakse seadusega PPA-le õigus määrata asukohti, kus välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada saab.

Eelnõu kohaselt muudetakse paindlikumaks ka kaitseväe ja kaitseliidu kaasamist avaliku ja põhiseadusliku korra kaitsmisesse, juhul kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab kaitseväge või kaitseliitu kaasata kõige kauem 30 päevaks, kuid see ei vasta muutunud julgeolekuolukorrale, kus kaasamise vajadus võib olla pikem.

Alates 2021. aasta suvest on Leedu, Läti ja Poola olnud tehislikult tekitatud rändesurve all. 2021. aastal sisenes Valgevenest Leedu, Läti ja Poola territooriumile ebaseaduslikult 8267 kolmanda riigi kodanikku, nendest 4326 Leetu, 446 Lätti ja 3495 Poola.

Esitatud on 12 143 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist 3826 Leedus, 613 Lätis ja 7704 Poolas. Kolm riiki on kokku tõkestanud 48 445 ebaseaduslikku ELi sisenemise katset. Ebaseaduslikest saabujatest suurim osa olid kurdi päritolu Iraagi kodanikud, vähemal määral ka Afganistani ja Süüria kodanikud. Üle 10 949 inimese saabus 2021. aasta jooksul Poola kaudu Saksamaale.

Sisserändajate hulga tõttu kuulutasid Läti, Leedu ja Poola välja eriolukorra, EL nimetas seda ründeks terve EL-i vastu.

Tehislikult tekitatud rändesurve regioonis näitas, et ka Eesti õiguskord peab olema valmis taolise hübriidrünnaku haldamiseks ja massilise sisserände hädaolukorras julgeoleku tagamiseks.

Valitsus saadab eelnõu arutamiseks riigikogule.

Märksõnad
Tagasi üles