:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/07/14471178t1h83ef.jpg)
- Lisaeelarve peaks lõplikult valmima järgmisel nädalal
- Lisaraha tuleb sel aastal 600-800 miljonit eurot
- Lisakulutused on seotud pea täielikult Ukraina sõjaga
Reformierakond ja Keskerakond on põhimõtteliselt kokku leppinud selle aasta lisaeelarves, et käesoleva kriisiga toime tulla. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul on lisarahasüsti suurus kuni 800 miljonit eurot.
Lisaeelarve on suures osas kokku kirjutatud ning peaminister Kaja Kallase (RE) ja riigihalduse ministri Jaak Aabi (KE) sõnul koosneb see sisuliselt täielikult Ukraina sõja tõttu tekkinud kriisiga seotud väljaminekutest.
«Kui tahetakse näidata, et meil on siin meeletult eriarvamusi, siis nii ei ole,» ütles Aab eile. Tema sõnul käib arutelu veel ainult hinnatõusu leevendamise üle.
Pentus-Rosimannus ütles eile sotsiaalmeedias, et lisaeelarve suurus on 600–800 miljonit eurot. Ta jagas rahasumma kolmeks.
Turvalisuse suurendamiseks ja sõjalisse kaitsesse plaanitakse lisaeelarvest anda 200–250 miljonit eurot.
Sõja Eestisse jõudvate vahetute mõjude katmiseks eraldatakse 200–250 miljonit eurot. See hõlmab Eesti haridussüsteemi tugevdamist, põgenikele ajutise turvapaiga andmist ja toidujulgeolekut.
Energiajulgeolekuks – LNG vedelgaasi võimekuse loomine, kiired taastuvenergia väikelahendused ja kütusevarude varumiseks – on ette nähtud 170–230 miljonit eurot.
«Oleme tugevast vastutuulest ja ümbritsevatest väga kiiresti muutuvatest oludest hoolimata liikunud lisaeelarvega kiiremini, kui arvata julgesime. Täna varahommikuse seisuga saab öelda, et 95 protsendi ulatuses oleme lisaeelarve koos valitsuspartneriga kokku pannud,» märkis minister eile ja lisas, et töö jätkub.
Pentus-Rosimannus arvas, et valitsus saab hakkama enne oma seatud lõpptähtaega. «Kui algul seadsime eesmärgiks lisaeelarve ära otsustada aprilli jooksul, siis ilmselt saame juba järgmise nädala lõpuks sisuliselt lisaeelarve koostamisele joone alla tõmmata,» sõnas rahandusminister.
Varem on valitsus otsustanud eraldada kaitseministeeriumile Eesti riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt 476 miljonit ja siseministeeriumile 86 miljonit eurot. Raha jaguneb mitme aasta peale.
Kaitseministeeriumi lisarahaga tugevdatakse kuut valdkonda: lühimaa õhutõrjet, tankitõrjet, kaudtuld, olukorrateadlikkust, liitlaste taristut ning vaba tahte rakendamist Kaitseliidu kaudu.
Aastaks 2025 saab Eesti vähemalt osaliselt ka keskmaa õhutõrje võimekuse, mille hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Keskmaa õhutõrje lisaeelarves ei kajastu.
Pool siseministeeriumi lisarahast kulutatakse elanikkonna kaitse peale ja teine pool sisejulgeolekule.