Sõja jalust pagemiseks jäi otsustamisaega viis minutit

Ukraina sõja eest põgenenud Katerõna Štšetinina (vasakul) ja Oleksandra Pissorenko töötavad juba kolm nädalat Confidos. Mõlemad plaanivad Eestisse jääda, keelt õppida ning meditsiinis jätkata – Ukrainas õena töötanud Pissorenkol tuleb selleks läbida õe tasandusõpe ja arstitudeng Štšetinina soovib õpingud lõpetada Tartu ülikoolis. Foto: Mihkel Maripuu

Kui Vene väed alustasid ööl vastu 24. veebruari Ukrainas pealetungi, vallandus põgenike vool, mis on praeguseks Eestisse toonud üle 28 000 inimese, nende seas ka Oleksandra Pissorenko ja Katerõna Štšetinina.

«Mul väga vedas, et sain nii kiiresti meditsiinisüsteemi tööle,» ütleb Pissorenko, kes näeb oma tulevikku Eestis õena. Kindel amet aitaks tal tuge pakkuda ka Tšernihivisse jäänud sugulastele. Ligi kolmveerand naise kodulinnast on purustatud.

Ukrainas töötas Pissorenko pereõena, viimased kolm aastat kiirabis. «Sõja alguses kukkus meie kiirabijaamale rakett, inimesed hukkusid. See oli kohutav.» Lisaks tulistati kiirabiautosid, nii et üha rohkem asendati tööl naised meestega ja õrnem pool otsis kaitset varjendites.

Sõja jalust äratulemise otsuse tegemiseks jäi Pissorenkol viis minutit. Varjendist astus ta otse autosse pisikese kotikesega, kaasas dokumendid, ka velskri haridust tõendav diplom.