REPORTAAŽ ⟩ La Palmal tärkab laavast uus elu

Laavavoo teele jäänud suur põllumajandussaaduste töötlemise tsehh La Palma lääneosas. Foto: Margus Parts

Kui üldiselt tulevad vulkaanipurske ohtude peale mõeldes pähe umbes 1200 kraadi juures hõõguv laava ja mürgised gaasid, siis palju varjatumat ohtu kujutab vulkaanituhk.

Vulkaanipurske tagajärjel tekivad ülipisikesed osakesed PM10 ja PM2,5 läbimõõduga kuni 0,001 millimeetrit, mis võivad püsida atmosfääris mitu aastat ja levida tuhandete kilomeetrite kaugusele. Erinevalt näiteks tavalisest tuhast võivad need tungida vereringesse. Ja seda süsimusta tuhka on La Palmal tohutult palju.

«Vulkaanituhk mõjutab kogu saart ja on kandunud ka teistele Kanaari saartele. Kuid peamiselt on see probleem La Palma saare lõunaosas, sest Kanaari saartel puhub tuul peamiselt loodest kagusse,» kirjeldab Hispaania Riikliku Geoloogiainstituudi (IGN) geoloog Stavros Meletlidis olukorda saarel, mis sai pärast eelmise aasta septembris alanud vulkaanipurset tema uurimisobjektiks.