KAPO AASTARAAMAT ⟩ FSB ja GRU on üritanud suhelda Venemaale sattunud Eesti kodanikega
12. aprill 2022, 14:00
Kaitsepolitsei kirjutab oma aastaraamatus, et Venemaa eriteenistuste vaenulik tegevus ei raugenud 2021. aastal Eestis ega ka mujal maailmas.
Kapo täheldas, et kui koroonaviiruse pandeemia raskendas Venemaa luuretegevust – vähemalt füüsiliste kontaktide vallas – ja osa luure tegevusest kandus virtuaalsesse maailma, siis 2021. aastal oli märgata füüsiliste kontaktide osalist taastumist.
«Nii Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) kui ka GRU (sõjaväeluure – toim) on püüdnud ja püüab saavutada kontakti paljude Venemaale sattunud Eesti kodanike ja elanikega. Küll aga andis Venemaa eriteenistuste aktiivsele tegevusele inimallikate käitlemisel olulise tagasilöögi Venemaa sõjategevuse algus Ukrainas,» märkis kapo.
Venemaa olemuse tegelik ilmsikstulek seoses Ukrainaga avas paljude varem Venemaasse neutraalselt suhtunud isikute silmad ja kindlasti on Venemaa eriteenistustel tulevikus oluliselt raskem leida nende suhtes sümpaatselt meelestatud isikuid, kelle hulgast agentuuri värvata, hindas kapo.
Et ära hoida ohtu Eesti julgeolekule ning takistada Eesti kodanike ja elanike kaasamist vaenulike luureteenistuste mängudesse, tuli kapo koostöös politsei- ja piirivalveametiga 10. märtsil välja kampaaniaga, millega teavitab piiripunkti läbivaid inimesi võimalikust vaenuliku luureteenistuse ohust Venemaa territooriumil ja kutsub inimesi üles teatama värbamiskatsetest.
Eesti on 2021. aasta algusest kuni tänavu märtsikuuni ebasoovitavaks isikuks kuulutatud kuus Venemaa Föderatsiooni diplomaati, kellest kolm on kuulutatud persona non grata’ks 2022. aasta märtsis seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas. «Tavapäraselt tähendab persona non grata staatus seda, et sellisele diplomaadile jäävad Schengeni viisaruumi ja muude lääneriikide piirid märkimisväärseks ajaks suletuks,» rõhutas kapo.
«Arusaadavalt ei olnud aga Venemaa agressioon Ukraina vastu ainsaks põhjuseks nende isikute lahkumisele,» selgitas kapo. Ülejäänud kahe diplomaadi puhul oli vähemalt osaliselt tegemist ka Eesti valitsuse reaktsiooniga Kremli vaenulikule tegevusele Eesti diplomaatide ja liitlaste suhtes.
«Venemaa eriteenistuste osalemine Tšehhis Vrbětice relvaladude vastu suunatud ründes 2014. aastal ning FSB selgelt provokatiivne käitumine Eesti konsuli suhtes Peterburis 2021. aasta suvel,» loetles kapo. Ehk siis ühel juhul saadeti Vene diplomaat riigist välja tema enda tegevuse tõttu, mis ei olnud kooskõlas Viini konventsiooniga.