R, 3.02.2023

AASTARAAMAT ⟩ Kapo pidas möödunud aastal kinni kolm terroristi

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Kapo pidas möödunud aastal kinni kolm terroristi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseliidu ja politsei terrorismiõppus aastal 2018. Foto on illustratiivne.
Kaitseliidu ja politsei terrorismiõppus aastal 2018. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter
  • Eesti imaam andis Kadõrovi plakati taustal intervjuu

Terrorismiohu tase on Eestis madal, toonitab kapo uues aastaraamatus, kuid täielikult terrorirünnakuid välistada pole võimalik. «Igal aastal külastab Eestit või rändab siit läbi umbes 40–50 julgeolekuasutustele teadaolevalt terrorismiga seotud isikut. Eelmisel aastal pidasime kinni kolm terrorismiga seotud isikut,» kirjutas kapo. 

Kolme kinnipeetud inimese hulgas oli kaks Daeshiga seotud Iraagi kodanikku, kes osalesid suure tõenäosusega Iraagis sadade hukkunutega massimõrva toimepanemises. Isikud anti üle nende elukohariigile. 

Kolmas kinnipeetu oli Venemaa kodanik, kes kasutas Valgevene hübriidrünnaku rändekanalit ja üritas Soome tšetšeenide kogukonna abil varjatult Soome jõuda. Ta peeti Tallinnas kinni. «Isik oli varem kandnud karistust terrorikuritegude eest Venemaal. Ta saadeti Eestist välja,» märkis kapo. 

Kapo lisas, et Süüria-Iraagi konfliktipiirkonnas on varem viibinud või viibib praegugi paarkümmend Eestiga seotud isikut. Ent on vähetõenäoline, et neil õnnestuks sealt lähiajal naasta. 

Jätkuvalt on konfliktipiirkondadesse ka reisihuvi. «Euroopas ja kolmandates riikides on tuhandeid isikuid, kes on osalenud Süürias ja Iraagis aktiivses lahingutegevuses või toetanud oma tegevusega terroristide eesmärke,» lisas kapo.

Kodumaale naastes on nad kas kriminaalsüüdistusest pääsenud või karistuste kandnud. «Nad ei pruugi kujutada edaspidi vahetut ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale, kuid nad võivad siiski olla aktiivsed terroristliku või äärmusliku ideoloogia pooldajad ja levitajad või siis manipuleeritavad,» toonitas kaitsepolitsei. 

Kapo märkis, et Euroopas on näiteid moslemikogukondade ühendamisest ja institutsionaliseerimisest, millega vähendatakse killustatust ja suurendatakse mõjuvõimu ühiskonnas. «Selles mängivad olulist rolli ka organisatsioonid, mis samal ajal esindavad kolmandate riikide huve,» rõhutas kapo. 

Näiteks on Eesti imaam Ildar Muhhamedšin seotud Euroopa Moslemi Foorumiga (EMF), mis loodi 2018. aasta oktoobris. EMFi eesmärk on kogukondade toetamise kõrval ka islami kultuuri ja usu levitamine ning selle rahaline toetus. EMFi liimeteks on Venemaa, Valgevene, Balkani riikide ja Euroopa Liidu riikide tatari ja Kaukaasia islamikogukondade juhid. «EMFi juhtkonnas on oluline roll Venemaa islamiorganisatsiooni juhtidel, kes kuuluvad Venemaa Moslemite Vaimse Keskvalitsuse ja Venemaa Muftide Kogu juhtkonda, olles samal ajal ka Venemaa presidendi usuliitude koostöö nõukogus,» selgitas kapo. 

Eelmise aasta 27. augustil toimus Tallinnas EMFi konverents «Balti riikide moslemid – eile, täna, homme», mis ajastati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale. «Venemaa meedia teadete kohaselt aga ajastati konverents Tšetšeenia eelmise juhi Ahmat Kadõrovi 70. sünniaastapäevale. Eesti imaam ja Rootsi moslemikogukonna esindaja andsid kohapeal intervjuud varem ette valmistatud Kadõrovi plakatite taustal,» märkis kapo. 

Märksõnad
Tagasi üles