KAPO AASTARAAMAT ⟩ Kremli propaganda ehib end inimõiguste ja humanitaarabiga
12. aprill 2022, 14:20
/nginx/o/2021/12/20/14271105t1h3630.jpg)
Kaitsepolitseiamet märgib oma värskes aastaraamatus, et Kremli propaganda ehib end inimõiguste ja humanitaarabiga ning selle väärpildi kultiveerimisel ollakse väga loovad.
«Ukrainas toimuva taustal on tähelepanuväärne, et Kremli propagandas on Eesti üks suurimaid inimõiguste rikkujaid. Nii väitis 2021. aasta detsembris Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi juht Aleksandr Udaltsov, et kõige rohkem pöördumisi ja kaebusi venekeelsete elanike õiguste rikkumiste kohta laekub fondile just Eestist,» märgiti aastaraamatus. «Seejuures tegelevat fond eelkõige poliitiliste juhtumitega, mille näitena toodi venekeelse Keila põhikooli sulgemine, mis tegelikult liideti järkjärgult Keila kooliga ja Sergei Seredenko kohtuasi,» täiendati raamatus. Mõlema juhtumi puhul on õiguskaitsefond aga lubanud kohtumenetlust rahaliselt toetada. Seejuures on Kremli nõue aktivistidele teemade laialdane kajastus meedias ning esitlemine rahvusvahelistele organisatsioonidele - ÜRO, OSCE, FUEN, tõdes kapo.
Kaitsepolitsei hinnangul näib Kremli «humanitaarmissioon» täitvat vähemalt kaht eesmärki: koos agressiivse välispoliitikaga mainekujunduslik aspekt Venemaa inimõiguste probleemidelt tähelepanu eemale juhtimiseks ning soov külvata segadust lääneriikide ja Euroopa Liidu ühtsuse, sealhulgas välis- ja sanktsioonipoliitika lõhestamiseks.
«See, mida Venemaa nimetab rahvusvaheliseks võitluseks inimõiguste eest, on tegelikkuses vaid teiste riikide süüdistamine venekeelse elanikkonna õiguste rikkumises, mis Ukraina puhul on päädinud sõjalise agressiooniga,» tõdes kaitsepolitsei.
Kapo kinnitusel on Kremli kaasajooksikud universaalsed tööriistad - näiteks õigusvaldkonna eestkõnelejaks on pürgimas endine relvaaktivist Maria Butina, kes arreteeriti 2018. aastal USA-s ja kandis seal vanglakaristust registreerimata välisagendina tegutsemise eest.
«Tema projektide puhul on tegemist eelkõige propagandistlike ettevõtmistega, näiteks koostöös Russia Today võrgustikuga edendada Venemaa huvides mõjutustegevust rahvusvahelises meedias ja organisatsioonides. Kreml üritab venekeelsele auditooriumile väita, et sanktsioonid pole kehtestatud mitte korrumpeerunud võimuladviku, vaid kogu vene rahva vastu,» kirjeldas kapo. Sellise pettekujutelma osana näeb kapo sõnul Kreml halvenemas välisriikides elavate venekeelsete inimeste õiguslikku olukorda.
«Kuivõrd üks sanktsioonide põhjusi on ebaseaduslikult annekteeritud Krimm, korraldab Kreml seal Livadia foorumi nime all teadlikult rahvusvahelisi kohtumisi, 2021. aastal muu hulgas teemal «Venemaa Föderatsiooni kodanike ja Venemaa Föderatsiooni kaasmaalaste õiguste kaitse uutes geopoliitilistes tingimustes»,» selgitas kaitsepolitsei.
«Sellel lääneriike massilises inimõiguste rikkumises süüdistaval üritusel osales teiste seas ka Eestiga seotud varjusurmas libavabaühenduse esindaja. Õiguskaitsefond eraldab mõjutustegevuse projektidele taotluste alusel raha, kuid ka Moskvas eelistatakse selgelt üht projekti teistele. See ei tähenda, et aastaid ustavalt Kremli mõjutustegevusse kaasatud üle parda heidetakse, neid hoitakse endiselt piskuga ikkagi lõa otsas,» tõdes kapo.