Siseminister Ken-Marti Vaher ütles neljapäeval riigikogus peetud turvalisuspoliitika arutelul, et ennetustöö, aga ka vabatahtlike kaasamine ja võitlus raske varjatud kuritegevusega on turvalisuse tagamisel prioriteet.
Vaher: turvalisuspoliitika prioriteediks on ennetustöö
23. veebruar 2012, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaheri sõnul pole raske organiseeritud kuritegevus nagu narko-, küber- ja majanduskuritegevus, rahapesu või inimkaubandus ammu enam lokaalne, vaid see on kasvav üleilmne probleem. Nii moodustab näiteks narkokaubandusest saadud kuritegelik tulu kõigist toimepandud kuritegudest umbes 20 protsenti ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kogutulust poole.
«Politsei eesmärk on jätkuvalt tuvastada eelkõige suures koguses narkootiliste ainete käitlejaid ja saada kätte võimalikult palju narkootilisi ained,» lausus Vaher ja lisas, et narkosüütegude, narkomaanide ja hukkunute arvu vähendamine eeldab riigiasutuste head koostööd. «Siseministeerium astub õige pea ka väga konkreetseid samme, et ametkondi selles võitluses kokku liita,» ütles ta.
Samuti pidas Vaher oluliseks korruptsioonivastast võitlust ja kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimist, milleks on keskkriminaalpolitseis loodud eraldi kesksed üksused. Üksuste tugevdamine jätkub tema sõnul ka sel aastal.
Õnnetustes hukkunute arvu vähendamisel on Vaheri sõnul määravaks ennetustöö. Näiteks mullu andis päästeameti eestvedamisel toimunud ennetus- ja teavitustöö oma panuse sellesse, et uppumiste arv langes 56 ohvrini, mis on viimase 20 aasta väikseim näitaja. «Kord juba tekkinud kahju ei saa muuta olematuks. Saame seda ainult püüda heastada,» ütles siseminister, kelle sõnul võimaldab iga ennetusse suunatud euro säästa tekkimata jääva kahju näol hinnanguliselt 10 eurot.
Ennetustöös teevad Vaheri sõnul palju tänuväärset tööd ka abipolitseinikud ja vabatahtlikud päästjad. Ta märkis, et kuigi eelmise aasta lõpu seisuga tegutses Eestis üle 1100 vabatahtliku päästja ja pea 1500 abipolitseinikku, jääb Eesti vabatahtlike kaasamisel Euroopa eesrindlikumatele riikidele veel kordades alla. «Vabatahtlikku liikumist riik tekitada ei saa, küll oleme aga juba praegu loonud vabatahtlike tegutsemiseks varasemast paremad tingimused. Samuti oleme tõstnud vabatahtlike toetamiseks tehtud investeeringud,» lisas Vaher.
Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 on riigikogus 2008. aastal vastu võetud dokument, mis seab Eesti turvalisuspoliitikale ühtse raamistiku ja näeb ette hulga eesmärke. Eesmärkide täitmisest annab siseminister iga aasta hiljemalt 1. märtsiks parlamendile ülevaate.