R, 9.12.2022

Tallinnas tuli maa seest välja suur laev

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Tallinnas tuli maa seest välja suur laev
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arheoloog Mihkel Tammet Lootsi tänavalt leitud laevavraki ahtris.
Arheoloog Mihkel Tammet Lootsi tänavalt leitud laevavraki ahtris. Foto: Sander Ilvest
  • Laevavrakk oli pooleteise meetri sügavusel maa all.
  • Nii suurt laevavrakki pole siinmail varem leitud.
  • Laev võib pärineda 13. sajandi lõpust.

Tänavune arheoloogiahooaeg algas võimsalt – Tallinnas leiti Lootsi tänava büroohoone ehituse käigus maa seest laevavrakk, mis ületab oma suuruse poolest kõik varem siinmail välja kaevatud vrakid.

Vrakk leiti Härjapea jõe suudmealalt. Kui lähedal see jõesuudmele oli, selgub edasiste uuringute käigus, sest Härjapea jõe säng on aegade jooksul liikunud kord ühele, kord teisele poole, samuti on liikunud rannajoon.

EHC Lootsi OÜ alustas Tallinnas Lootsi 8 krundile büroohoone ehitamist teadmisega, et nende krundil on maa sees üks laevavrakk, aga see ei jää ehitusele ette. Paraku tõi eelmise nädala algus ootamatu info, et krundil on veel teinegi vrakk.

«Meie kinnistul on veel üks vrakk, mis pärineb 13. sajandist ja mille asukoht on teada, aga see teine tuli täiesti ootamatult,» ütles ettevõtte esindaja Tarmo Mill. Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk lisas, et varem teada olnud vrakk on kolme-nelja meetri sügavusel, aga äsja leitud vrakk asub maapinnale tunduvalt lähemal, umbes pooleteise meetri sügavusel ning selle leidmine lükkab ehituse valmimistähtaega edasi.

«Siia tuleb neljakorruseline, ühe maa-aluse korrusega büroohoone. Valmimisaeg on järgmise aasta veebruar-märts. Laevavraki leidmine oli täiesti ootamatu. See venitab ehituse valmimist võib-olla poolteist-kaks kuud. Õnneks ei pidanud töid päris seisma panema, krundi teises otsas saab ikka midagi teha,» ütles Mill.

Nädala teiseks pooleks on vrakk välja puhastatud

Laevavraki pikkuseks mõõdeti 24,5 meetrit ja laiuseks 9,5 meetrit. «Kui vrakk on rohkem välja puhastatud, siis meremuuseum ütleb, milliseid detaile ta endale tahab. Ja siis koos ehitajaga otsustame, milliste osade kaupa me selle välja tõstame,» arvas muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Muinsuskaitsjad leidsid, et üldine eesmärk võiks olla vrakk võimalikult suurte tükkidena maa seest kätte saada.

Mill lubas ehitaja poolt igakülgset abi vraki teisaldamisel. «Me teeme omalt poolt kõik, et see vrakk maa seest välja saada, aga kurb on see, et riigi panus on meie ühise pärandi säilitamisel olematu. See ei ole ju meie firma vrakk, see on meie kõigi ühine pärand ja riik võiks sellega tegelemist ka omalt poolt toetada,» leidis ta.

Väljakaevamisi juhtiva OÜ Muinasprojekt arheoloog Mihkel Tammet arvas, et järgmiseks neljapäevaks on vrakk välja puhastatud, vesi ära pumbatud ja kõik vraki detailid nähtaval.

Pärnaniinest köite jäänused.
Pärnaniinest köite jäänused. Foto: Sander Ilvest

Meremuuseumi teadur Priit Lätti ütles, et kui esimesed laeva tükid välja tulid, ei osanud arvatagi, et laevast nii palju alles on, sest see asus niivõrd maapinna lähedal. «Tal on sellised ehitustunnused, mis viitavad natuke vanemale laevale. Päris paljude laevade puhul, mis me siit oleme leidnud, on peaaegu automaatne dateering 17.–19. sajand. Puhtalt kõhutunde pealt ma ütleksin, et see laev on vanem. Aga siin tuleks mitmest kohast võtta dendroproovid ja siis vaadata,» rääkis Lätti.

Leitu on üks paremini säilinud laevavrakke

Sama päeva õhtul, olles saanud vrakki lähemalt uurida, tõdes Lätti, et tegu on suhteliselt vana laevaga, sest selle detailid on keskaegsete laevadega väga sarnased. «Praegu meil pole veel mingit adekvaatset dateeringut, mida kindlalt usaldada võiks. Esialgne dendroanalüüs näitas, et tegemist võib olla 13. sajandi lõpu või 14. sajandi alguse laevaga. Ja mida rohkem sellest laevast välja tuleb, seda rohkem ma hakkan seda uskuma,» rääkis Lätti. Ta lisas, et selle kinnitamiseks või ümber lükkamiseks tuleks siiski rohkem proove võtta.

Laeva vasak parras on paremini säilinud. Parem parras on kahjustada saanud ilmselt nõukogude ajal maasse rammitud betoonpostide ja muu ehitustegevuse tõttu. Laev on ahtriga sadama poole ja vööriga maa poole.

«See on kindlasti üks paremini säilinud laevavrakke, mis on leitud. Üldiselt on keskaegseid laevu leitud näiteks Hollandis poldritelt, aga seal on nad rohkem tükkideks, või on nad leitud jõgedest, nagu Bremeni koge, maa seest leitakse neid vähe. Tallinnas leiti Kadrioru koge ja kui see osutub tõesti keskaegseks laevaks, siis on meil juba kaks sellist,» kõneles Lätti.

Huvitavad leiud

Tammeti sõnul on vraki juurest välja tulnud ka väikesi huvitavaid leide. «Kõigepealt üks laeva kantsli tükk. Kantsel on laeva tagapool olev kõrgem osa, see on üks reelingu detail,» ütles Tammet. Vraki juurest leiti ka pärnaniinest köite jäänuseid ja takkusid. «Need takud on tehtud parkimistöökoja veisekarvade jääkidest. Mitte kanepikiududest, nagu praegu tehakse, vaid veisekarvade jääkidest, mis on immutatud tõrvaga,» rääkis arheoloog.

Samuti leiti 18. sajandist pärit keraamikat, üks 19. sajandi algusest pärit pitsat ning kohalik linnaraha. «See ei ole päris käibemünt, aga siin kohapeal kehtinud koduraha või linnaraha. Selle dateering on praegu umbes 1650 ja see on kõige vanem leid sellelt laevalt,» lausus Tammet.

Laevavraki juurest leiti ka meremeeste sidumisvasarake, mida kasutati nööri pingutamiseks.
Laevavraki juurest leiti ka meremeeste sidumisvasarake, mida kasutati nööri pingutamiseks. Foto: Sander Ilvest

Eriti huvitav leid on tema sõnul sidumisvasarake, inglise keeles mallet. See on sealuust tehtud tööriist, mida meremehed kasutasid köieotste sidumiseks. Mallet’iga saab nööriotsad hästi tugevalt kinni siduda, see töötab kangina. Käsitsi ei saaks nööri kuidagi nii tugevalt mässida. Selliseid riistu olevat kasutatud juba kiviajal.

Kadrioru merepoolne serv on laevavrakkide poolest rikas. 2015. aastal leiti Tivoli elurajooni ehitamise käigus kolm vana laevavrakki. Neist uhkeim on praegu välja pandud Paksus Margareetas. Kadrioru kogeks nimetatud laev oli 18 meetri pikkune ja kuue meetri laiune. Laev oli tõenäoliselt ehitatud 14. sajandi alguses ja uppus Tallinna ranna lähedal 14. sajandi esimesel poolel.

Märksõnad
Tagasi üles