R, 9.12.2022

Tallinna bussijaamas jäävad sõjapõgenikud abita

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Tallinna bussijaamas jäävad sõjapõgenikud abita
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Läbi Peterburi Eestisse tulnud põgenikud.
Läbi Peterburi Eestisse tulnud põgenikud. Foto: Erakogu
  • Tallinnas ootab põgenikku ees kaost meenutav olukord.
  • Tasuta öömaja ja abi pakutakse vaid neile, kes plaanivad Eestisse jääda.
  • Põgenikel ei ole sageli isegi seda raha, et infotelefonile helistada.

Tallinna bussijaama saabuvad Ukraina sõjapõgenikud leiavad seal seinalt küll telefoninumbri, millele helistades on lootust saada majutusasutusse, kuid suuremal osal saabujatest pole kõnekaardil helistamiseks rahagi.

Eraldi bussidega Ukraina-Poola piirilt sõjapõgenikke Eestisse enam ei tooda, küll aga saabub inimesi siia omal käel. Ja mitte ainult Balti riikide, vaid ka Venemaa kaudu. Üleeile hilisõhtulgi jõudsid Tallinna bussijaama rahvast täis bussid Peterburist.

Paraku ootab neid Tallinnas ees kaost meenutav olukord. Bussijaama ooteruum on täis inimesi, kes pole saanud süüa, juua ega tualetis käia, sest öösel on kohvikud ja kioskid kinni ning bussijaama WC on tasuline.

Pühapäevaõhtuse «Aktuaalse kaamera» andmetel on paljudel ukrainlastel Eestisse saabudes raha otsa saanud või siis on neil taskus mõne muu riigi rahatähed, mida aga pole öises Tallinnas niisama lihtne ringi vahetada. Osa pangakaarte töötab, osa mitte. Nii istuvadki rampväsinud ja näljased ukrainlased bussijaamas, abiks vaid vabatahtlikud, kes neile ööpäev läbi avatud poodidest esmavajalikku toovad.

Toimetusega suhelnud Toomase (nimi tema soovil muudetud – H. T.) sõnul tormas ta ETV uudistesaate nägemise järel kohe bussijaama. «Ma ei suutnud oma silmi uskuda, sest olukord oli seal isegi hullem, kui uudistes räägiti,» ütles ta. «Seinale oli kleebitud lihtsalt üks telefoninumber ja sellelegi vastati Pärnu vastuvõtukeskusest. Ühtegi riigi palgatud inimest kohapeal põgenikke aitamas polnud.»

Ei usukski, et midagi sellist toimub

Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.

 
Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.  Foto: Erakogu

Kui Toomas välja pakutud numbrile helistas, soovitati tal endal põgenikele mõni majutuskoht otsida. «Mis raha eest ja kuidas peaksid nad selle koha saama, kui neil polnud raha isegi selleks, et helistada? Ma olen sotsiaalkindlustusameti peale maruvihane! Kui mul poleks olnud oidu seda kõike üles filmida, ei usuks vast keegi, et meie e-riigis, kus info liigub sekunditega, saab tekkida selline kaos. Me ei ela enam ajastul, kus infot jagab sõnumitooja, kes jalutab kilomeetreid läbi sõjatandri!»

Silt Tallinna bussijaama seinal.
Silt Tallinna bussijaama seinal. Foto: Erakogu

Mees avaldas arvamust, et sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ja sotsiaalkindlustusamet pole suutnud või tahtnud oma tööd teha, jättes abivajajad maa ja taeva vahele rippuma.

Küsimusele, kuidas selgitab bussijaamas tekkinud olukorda sotsiaalkindlustusamet, vastas hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru. «Sotsiaalkindlustusameti ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajad teevad iga päev ja öö tööd selle nimel, et sõjapõgenikud, kes soovivad Eestis taotleda ajutist kaitset, saaksid majutatud ja nende abivajadus välja selgitatud. Kõikide Ukraina sõjapõgenikega suhtleb politsei ja piirivalveamet esmalt juba piiripunktides. Jagatakse infot Eestis viibimise kohta ja selgitatakse välja, kas inimene soovib jääda Eestisse või läbib riiki transiidina. Vestluses selgitab PPA välja ka inimese abivajaduse, jagab informatsiooni transpordivõimaluste kohta, vajadusel annab toidupaki.»

Valdaru kinnitusel andnud PPA Narva piiripunktis ühele inimesele lausa ise öömaja, sest too oli saabunud riiki liiga hilja ning võimalus edasi liikuda tekkinuks alles järgmisel hommikul.

Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.

 
Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.  Foto: Erakogu

Sotsiaalkindlustusameti esindaja vastusest võis välja lugeda, et abi saavad need ukrainlased, kes selle vajadusest piiripunktis ise rääkida oskavad. Vastavalt sellele korraldatakse transport vastuvõtukeskusesse, kus hiljem antakse inimesele ajutine kaitse ja öömaja. Üle idapiiri saabuvat vaid need põgenikud, kes kasutavad Eestit vahepeatusena Kesk-Euroopa suunas liikudes, lõunapiirilt tulijad suunatakse ametniku väitel aga Pärnu või Tartu vastuvõtupunkti.

Tallinna bussijaam ööpäev läbi avatud

«Politseinikud käivad praegu regulaarselt Tallinna bussijaama saabunud ukrainlastega vestlemas ja kontrollimas, kas neil on vaja abi ja nõustamist,» kinnitas Valdaru. «Enamasti ongi bussijaamas need inimesed, kes ootavad järgmist bussi ja soovivad riigist lahkuda. Meie teada on Tallinna bussijaam praegu ööpäev läbi avatud. Laupäeva öösel vastu pühapäeva käis politsei kohapeal ja bussijaamas oli 48 inimest. Üks noormees soovis minna Tartusse oma tüdruksõbra juurde, kaks noormeest Põltsamaale, kus neil on korter. Ülejäänud tahtsid sõita edasi Poola, Soome või Leetu. Majutusabi keegi ei soovinud. Järgmisel ööl käis politsei taas kohal, siis oli bussijaamas 12 inimest, kõik transiitreisijad. Üks paar ütles, et oleksid ehk soovinud majutust, kuid samas tahtsid nad jääda kohale, et esimesel võimalusel kassast edasisõidupiletid osta.»

Valdaru sõnul on ühendstaap koostöös Tallinna linnaga pakkunud bussijaamas ajutise kaitse taotlejatele ka varem võimalust veeta öö linna sotsiaalmajutusüksuses ning teeb seda edaspidigi.

Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.

 
Ukraina sõjapõgenikud Tallinna bussijaamas lootmas Jumalale, et kusagilt abigi saada.  Foto: Erakogu

Sellest, et tasuta öömaja ja abi pakutakse vaid neile, kes plaanivad Eestisse jääda, sai teada ka õhtul Tallinna bussijaama appi läinud Toomas. Kui juba enne teda kohale saabunud vabatahtlik Tatjana helistas seinal olnud numbrile, vastas Pärnu vastuvõtukeskus ja telefonitorust kõlas selgelt: «Transiidil olijaid me ei aita!» Ja lisati, et kui põgenik on transiidil, siis järelikult on tal raha ka öömaja jaoks – ukrainlased mingu Paksu Margareetasse, kus pidavat veel mõni vaba koht olema.

Sel ajal bussijaamas viibinud seltskond soovis minna edasi Soome. Neil oli veel nii palju raha, et laeva peale saada, edasi pidid asjad juba Soome poolt organiseeritud olema.

Toomas pakkus, et maksab kinni mõne põgeniku majutuse ja aitab nad ka ööbimiskohta sõidutada, osa ukrainlastest läks aga Tatjana auto peale. Paraku polnud see sõjapõgenike seltskond ainus, kellega mees tol ööl bussijaamas kohtus.

Kui palju on Eestisse sõjapõgenikke saabunud?

  • 719 inimest (sh 228 last), neist 339 inimest olid transiidil 17. aprillil.
  • Ajutise kaitse taotlusi on registreeritud 20 610 inimesele.
  • Majutuskohtades on 5072 inimest, nendest lapsi 1866.
  • Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 31 382 Ukraina sõjapõgenikku.
  • Andmed 17. aprilli seisuga.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Märksõnad
Tagasi üles