«Ta on ise süüdi, et teda vägistati!»

Naistearst Kai Pardi sõnul inimene tardub vägistamise ajal hirmust ja lülitub justkui välja. Foto: Shutterstock

Eesti inimesed teevad seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud lastel vahet, selgus Tartu Ülikooli uurimusest. Kui ühe ohvri puhul tuntakse talle kaasa, siis teist peetakse temaga juhtunus ise süüdi. 

Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Simone Eelmaa uuris lapsevanemate arvamusi ja hoiakuid seksuaalse väärkohtlemise riskidest. 22 lapsevanemat rääkisid intervjuude käigus, millised lapsed nende meelest seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langevad. Lisaks uuriti, kui palju kõnelevad vanemad lastega eri riskidest ja ohtudest seoses seksuaalse väärkohtlemisega.

Lapsevanemad leidsid, et võimaliku seksuaalse väärkohtlemise ohvreid on üldjuhul kahte tüüpi. Esimene neist on kuni kümneaastane laps, kellel võib olla füüsiline või vaimne erivajadus, mis muudab lapse eriti haavatavaks väärkohtlemise suhtes. Enamjaolt arvasid vanemad, et esimese tüübi puhul on väärkohtlejaks perekonnaliige või peretuttav.