Asjaolu, et Aleksei Dressen jätkas kapos tööd pärast korduvaid taandusi ametiredelil, võib tunduda kapo endiste juhtide veana, ent vastuluuretöös pole inimest muusse ametisse saata lihtne.
Miks lubati pettunud Dressenil kapos jätkata?
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
25. veebruar 2012, 03:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlustuse järgi Venemaale Eesti luuresaladusi müünud Dresseni viimane taandamine ametiredelil oli 2007. aastal, kui ta paar astet allapoole paigutati. Olukord oli Dressenile tuttav 2001. aastast, mil ta taandati osakonnadirektori kohalt paar astet madalamale.
Kuue aastaga kapos neli-viis astet allapoole kukkunud mehe pettumus on paratamatu.
2007. aasta oli kapos aeg, mil paljud sealsed spetsialistid mujale juhtivatele töödele suundusid. Parim näide on siin ilmselt politseiametisse kriminaalpolitseid juhtima läinud Raigo Haabu.
Et Dressen oli väidetavalt juba varem hakanud luuresaladusi venelastele müüma, oleks saanud teda 2007. aastal mujale suunates võtta temalt vähemalt võimaluse ka järgmisel viiel aastal meie vastuluureinfot Venemaale edastada.
Keegi tea
Mis kaalutlustel kapo toonane juht Aldis Alus Dresseni edasi kaposse jättis, pole teada.
Vastuluuretöö erineb tavalisest uurijatööst suuresti, sisuliselt peaks politseitööle minev vastuluuraja alustama uues ametis nullist. Ent Dresseni jaoks polnud politseitöö võõras – 1990. aastate alguses töötas ta lühikest aega Viljandi kriminaalpolitseis.
Tõsi, ajast, mil Dressen juhtis kapo Virumaa osakonda, polnud tal politseinikega usalduslikku suhet, sest Ida-Viru uurimisametnike hinnangul lävis mees liiga tihedalt kohalike kuritegelike grupeeringutega.
Aastaid riigikogu kapo komisjoni juhtinud Jaanus Rahumägi näeb Dresseni kapos jätkamise põhjuseid selles, et inimesesse oli aastatega palju investeeritud ja ta oli töös väärtuslik.
«Vastuluuretöös on alati see konks, et koos lahkuva inimesega läheb minema ka info,» ütles Rahumägi. «Ma tean, et kapos on inimestele palju väiksemate asjade eest tehtud töölt lahkumise kohta ettepanekuid, millest polnud võimalik keelduda. Kuid ma ei tea, miks Dresseni puhul nii ei tehtud.»
Ka 2007. aasta alguses siseministrina töötanud praegune parlamendiliige Kalle Laanet küsib, miks sai Dressen korduvatele rikkumistele vaatamata luuretööl jätkata. «Ma ei tea sellest loost rohkem, kui Postimehest lugesin, kuid selle põhjal on tõesti küsimus, et miks neid riske Dresseni puhul adekvaatselt hinnata ei suudetud,» ütles Laanet. «Inimesed on kapost pidanud lahkuma palju väiksemate asjade eest. Miks Dressen jätkas, on küsimus asutuse toonasele juhile.»
Laaneti sõnul muudeti kuus aastat tagasi isegi seadust, et inimesed kapos ei kapselduks ainult oma asutusse. Muudetud seadus võimaldab kaitsepolitseinikel lihtsamini mujale tööle minna, näiteks välisministeeriumisse. Dressen oleks uueski ametis jätkanud FSBga suhtlemist, kuid nii salajast infot kui kapost poleks tal venelastele enam müüa olnud.
Alus: ma ei saa rääkida
Kapo endine juht Aldis Alus ei taha rääkida, mis kaalutlustel Dressen kaposse edasi jäeti. «Kaitsepolitsei töö spetsiifika on selline, et oma tegevusest üldjuhul infot ei väljastata, sest see info on riigisaladuse kaitse all. Mina olen andnud allkirja selle riigisaladuse hoidmise kohta,» ütles ta.
«Samas on igal asutusel oma järelevalveorgan ja kaitsepolitsei tegevuse osas võiks siseministeerium öelda, kas midagi sai siis valesti tehtud või mitte.»