Erki Savisaar pahandab Tallinna linnavõimuga: Euroopa roheline pealinn võiks olla ambitsioonikam

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Erki Savisaar. FOTO: Tairo Lutter
Erki Savisaar. FOTO: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter

Keskkonnaminister Erki Savisaar (KE) pahandas Tallinna linnavõimuga, et Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandev Tallinn võiks võtta minimaalseslt nõutust kõrgemad eesmärgid endale. 

«Tunnustan Tallinna Linnavalitsust, kes kiitis hiljuti heaks uue jäätmekava eelnõu,» lausus Savisaar. Tema sõnul Tallinn näitab sellega paljudele omavalitsustele eeskuju.

«Samas tuleb tõdeda, et eesmärgid on 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandva linna jaoks tagasihoidlikud. «Tallinna jäätmekava 2022-2026» täidab küll kõik seadusega ettenähtud nõuded, kuid Euroopa roheline pealinn võiks olla ambitsioonikam ja võtta minimaalselt nõutust kõrgemad eesmärgid,» hurjutas Savisaar Tallinna linnavõimu. 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus ajakirjanikud tutvuma jäätmepõletusega Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaamas. 
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus ajakirjanikud tutvuma jäätmepõletusega Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaamas. Foto: Madis Veltman

Lisaks ei mõista minister, kuidas Tallinn enda seatud eesmärkideni jõuab. «Tallinn erinevalt paljudest omavalitsustest ei planeeri pakendite kogumist elaniku juures korraldada, küll aga arendab edasi pakendipunktide avalikku võrgustikku. Kuigi terava pakendiprobleemi lahendamise soov on tervitatav, siis pelgalt avalike pakendipunktide võrgustiku ja teavitusega ei pruugi saavutada eesmärki koguda pakendeid ja pakendijäätmeid liigiti,» kirjeldas keskkonnaminister. 

Ta märkis, et omavalitsused saavad ise otsustada, et mil moel soovib ta pakendikogumisel kaasa lüüa. «Kuid biojäätmed, vanapaber ning klaasi, plasti, metalli ja loomulikult ohtlikud jäätmed tuleb selgelt arusaadava süsteemi kaudu kokku koguda ja tagasi materjalideks töödelda,» nentis minister. 

Eestis tuleb 2025. aastaks saavutada kogutud olmejäätmete 55 protsenti materjalidena taaskasutamine ning sellele tasemele tegelikuks jõudmiseks peaks eesmärk olema vähemalt 65–70 protsenti. «Samuti võiks kohalik omavalitsus teada selget tegevuskava, kuidas tänasest 20 kuu pärast saabuvat eesmärki ja tulemust – koguda igal kinnistul biojäätmed alati segajäätmetest eraldi – tegelikult samm-sammult saavutatakse,» lisas Savisaar. Jäätmekava kehtestamiseks peab selle heaks kiitma Tallinna Linnavolikogu.

«Loodan, et volikogu tutvub eelnõuga põhjalikult, lisab sellele ambitsiooni ja täiendab eesmärkideni viivate tegevuste osa,» loodab keskkonnaminister Erki Savisaar. 

Tallinn valiti Euroopa Roheliseks Pealinnaks 2023 möödunud aasta septembris. Tallinna tugevustena tõi žürii välja terviklikku lähenemist, tasuta ühistransporti, tööstuslike linnaalade rohelisemaks muutmist ja rohelise mõtteviisi saadikuks olemist.

Oma tänukõnes meenutas linnapea Mihhail Kõlvart (KE), et rohelise pealinna idee sündis 15 aastat tagasi just Tallinnas ning andis Euroopa Komisjonile üle seda päeva tähistava ajaloolise meene – pronksist tammelehe.

Maineka võistluse finaali jõudis Tallinn koos Helsingborgi, Krakowi ja Sofiaga. Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideeris ühtekokku 16 linna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles