Elu keerdkäigud: sõltlaste lapsed said turvalise elukeskkonna, erivajadusega lapsed vapra ema

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Copy
Ženjal (vasakult), Arišal ja Juril ei ole babuška Jelenaga elades millestki puudust: ei armastusest, mõistmisest ega ka materiaalsetest asjadest.
Ženjal (vasakult), Arišal ja Juril ei ole babuška Jelenaga elades millestki puudust: ei armastusest, mõistmisest ega ka materiaalsetest asjadest. Foto: Mailiis Ollino

Eestis on üle 400 000 ema, kellest paljud tähistavad pühapäeval emadepäeva esimest korda. Nii mõnigi ema mängib laste elus aga mitut rolli ning teistel on kanda tavapärasest raskem koorem.

Ema, vanaema, kasuema – 57-aastane Jelena Paap on kõike seda korraga. Ida-Virumaal Kiviõlis elav naine on tegelikult elupõline tallinlane, kes töötas 20 aastat jutti ühes õmblusettevõttes, kuni tundis, et on aeg muutuseks.

Proovis reklaammüüki, aga leidis, et ka see pole tema kutsumus. Siis suri abikaasa ning poja ja tütre emal läks töötamine raskeks. Jelena sai ühe europrojekti kaudu koduhoolduse koolituse ja pärast praktikat pakuti tööd sotsiaalkeskuse eakate päevahoius. Töötas seal viis aastat, kuni saabus põhjalik elumuutus. Jelena sai vanaemaks, kuid mitte ainult.

Kuna tema tütar töötas enamiku ajast välismaal, sai Jelena alles sünnitusmajas teada, et vastsel emal on narkosõltuvus. «Kui ta külas käis, oli kõik alati hästi. See oli mulle täielik šokk,» ütleb Jelena. Lisaks sõltuvusega võitlemisele oli tütar seadusega pahuksis ja see viis ta mõneks aastaks oma lapsest eemale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles