OTSEPILT RIIGIKOGUST ⟩ Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine

Riigikogu ees esineb pöördumisega täna kell 10 algaval täiskogul Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk, kes on Eestis visiidil, et kohtuda meie riigijuhtidega.

Kondratjuk kohtub riigikogu esimehe Jüri Ratase, Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmetega, president Alar Karise, peaminister Kaja Kallase, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööministri Tanel Kiigega. Samuti külastab Kondratjuk visiidi käigus Ukraina sõjapõgenike majutamiseks kasutatavat reisilaeva Isabelle ning kohtub Ukraina kogukonna juhiga.

Olena Kondratjuki kõne täismahus

On eriline au pöörduda teie poole, Eesti rahva poole Ukraina parlamendi ja Ukraina rahva poolt just ukraina keeles – ukraina keeles, mida Venemaa tahab denatsifitseerida, aga tegelikult hävitada koos Ukraina rahvaga. Just sellepärast ma soovin, et rohkem Euroopa rahvaid ja maailm teaks, kuulaks ja austaks ukraina keelt, millest saab varsti üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. Tänan südamest võimaluse eest pöörduda teie poole ja kogu Eesti rahva poole selle parlamendi tribüünilt just samal ajal, kui Ukraina peab 77. päeva kangelaslikku võitlust oma eksisteerimise eest.

Lugupeetud spiiker, te olite initsiaatoriks, et esimest korda peale 24. veebruari tuleksid Ukrainasse just Eesti, Leedu ja Läti spiikrid, ning vaatamata võitlusele Kiievi lähistel ja pommitamisohule tulite te julgelt Ukrainasse, et oma solidaarsust ukrainlastele näidata. Just siis me tundsime lootust, et Ukraina ei jää üksi Vene sissetungijate vastu ja et me ei ole üksi selles võitluses kurjuse ja headuse vahel. Ukraina Raada nimel soovin väljendada tänulikkust Eestile igakülgse toetuse ja abi eest, mida te pakute alates relvadest ja humanitaarabist, poliitilisest toetusest, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide poliitikast kuni parlamendiliikmete võrgustiku United for Ukraine ehk U4U loomiseni.

Nende pikkade õhuhäiretega päevade ja ööde jooksul, kui pommitati Ukraina sildu, kasutati vägivalda naiste ja laste vastu, piinati ja vägistati, tulistati süütuid inimesi ja pandi Venemaa okupantide poolt toime teisi julmusi, said kogu Euroopa ja kogu maailm senikuulmatu kuriteo, Ukraina rahva genotsiidi, mida viib läbi Venemaa, pealtnägijateks. See kõik toimuks nagu mingis õudusfilmis, aga see toimub hoopis Euroopa südames 21. sajandil. Sellest peab rääkima kõva häälega. Maailm peab teadma ukrainlaste vastu toimepandavast genotsiidist ja teie paremini kui keegi teine aitate meil tõe [maailma] viia.

Ma tahan tänada teie parlamenti, kes maailmas esimesena 21. aprillil tunnistas Venemaa kuriteod Ukraina vastu genotsiidiks. Samamoodi tunnistas Eesti maailmas esimesena 1993. aastal golodomor'i genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Nüüd Mariuopol, Butša, Hostomel, Irpin, Borodjanka, Kramatorsk, Harkiv, Tšernihiv – iga kord me elame need lood läbi koos nendega, kelle elu on igaveseks hävitanud Venemaa sissetung. Me proovime nii tagasi hoida pisaraid kui ka koguda viha. Ma tahan jutustada teile Vjatšeslavist, mitmelapselisest perest pärit poisist Ukrainas Donetski oblastis. Kaheksateistaastaselt sai ta isaks – kasuisaks oma neljale vennale ja õele. Nende ema suri Vjatšeslavi kätel pärast Venemaa tulistamist, nad jäid orbudeks. Ema viimased sõnad olid: «Minuga on kõik hästi». Ma võin rääkida veel palju selliseid lugusid, ka kuueaastasest Vladist Butšast. Tema ema suri okupatsiooni ajal kurnatusse ja poiss viis ema hauale komme, et ema nälga ei sureks.

[Tahan rääkida] viieteistaastasest tüdrukust Popasnast, kes kuulidest läbi tulistatud jalgadega läbi valu viis autoga ohutusse piirkonda raskelt haavatud täiskasvanud. Mitte keegi täiskasvanutest ei saanud enam sõita, kuna okupandid olid nende autod puruks tulistanud. See viieteistaastane tüdruk istus rooli ja sõitis niikaua, kui suutis, kuni nad päästeti. Päästsid Ukraina sõdurid. Me ei taha, et see korduks teistes Euroopa maades. Just sellepärast peame peatame selle verise sõja ja genotsiidi, mida pannakse toime riigi ja rahva poolt, keda on haaranud rašismi ehk kaasaegse natsismi pandeemia.

Meie, vaba maailma inimesed, [kelle jaoks] inimese elu ja väärikus on suurimad väärtused, peame ühinema ja peatama selle Putini massi. Ja meie sõber Eesti tõestab iga päev, et ta on selles võitluses meiega. Me oleme tänulikud järjekindla toetuse eest, et uurida kuritegusid, mille on pannud toime Venemaa, ja eriti koostöö eest rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Eestis on juba alustatud kriminaalmenetlust, et tõestada toimepandud sõjakuritegusid ning inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas. Hindame Ukrainas väga Eesti põhimõttekindlust. Just teie, [paremini] kui keegi teine, tunnete sedasama, mida ukrainlasedki – seda, mis on Stalini ja Hitleri okupatsioon, repressioonid, deporteerimine ja kõigi nende jälitamine, kes võitlesid Eesti riikluse ja iseseisvuse eest. Eestlaste massiline vägivaldne küüditamine, mille viis läbi Nõukogude võim 1940.–1941. aastal ning [alates] 1944. aastast ja 50‑ndatel aastatel, ning golodomor ja küüditamised Ukrainas – neil on samad juured. Tuhandete eestlaste ja ukrainlaste peredel jäid sugulaste hauad kaugele Siberisse. Ja on õudne, et täna, just täna on tuhanded ukrainlased okupeeritud territooriumilt varastatud, muud moodi ei saa [selle kohta] öelda, ja uuesti viidud Siberisse.

Tahan tunnustada Eesti rahva suurt südant ja inimlikkust ning neid, kes on hoidnud meie, Ukraina peresid, naisi ja lapsi Venemaa suuremahulise pealetungi ajal. Neid on rohkem kui 35 000 ukrainlast, keda te päästsite. Te jagasite nendega kõiki raskusi ja muresid ning meile jääb alatiseks meelde kümnete tuhandete osalejatega miiting Ukraina toetuseks Vabaduse väljakul Tallinnas.

Eesti oli ka üks esimesi riike, kes andis meile väga vajaminevat relvastust. Praegu on Eesti esikümnes nende riikide seas, kes on aidanud Ukrainat. Me oleme tänulikud abi eest, mida te olete osutanud meie haavatud kaitsjatele ja kaitsjannadele, ja uskumatu toetuse eest, mida te olete üles näidanud selleks, et Ukraina saaks kiirkorras Euroopa Liidu liikmeks. Ma olen kindel, et nii pühendunud liitlastega Ukraina kindlasti võidab ja saab täisõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks. 3. märtsil edastas Eesti valitsus ühena esimestest oma ametliku seisukoha Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmise toetuseks.

Me peame mõtlema ka tuleviku peale pärast võitu, sest minu maa, Ukraina, vajab ka laiamahulist taasülesehitamise ehk Marshalli plaani. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi initsieeris globaalse projekti United24 eesmärgiga ühendada need maad, kes soovivad aidata meie riiki. Kui ma valmistusin visiidiks teie juurde ja valmistasin ette seda kõnet, siis ma tahtsin kirjutada sõnad ja read üleskutseks, et Eesti liituks selle initsiatiiviga. Aga te loete meie mõtteid ja juba teatasite, et Eesti võtab enda peale juhtimise või koordineerimise Žõtomõri oblasti ülesehitamisel. See on üks parimaid ja positiivsemaid uudiseid, mida oleme kuulnud Ukrainas viimasel ajal. Tahan avaldada sügavat tänu Eestile teie valmiduse eest võtta aktiivselt osa Ukraina sõjajärgse taastamise protsessist. Nii mõistavad, kuulevad, reageerivad, toetavad ja teevad tegusid vaid tõelised sõbrad, sellised nagu Eesti ja Ukraina. Eile nägid kõik Eesti asespiikri uskumatut esinemist, kui Hanno Pevkur talendi-show's esines imelise lauluga «Vennad ukrainlased». See on ere näide sellest, et me ei ole mitte ainult solidaarsed, vaid koos me võidame. Slava Ukraini, slava Estoni!