/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2022/05/12/14546972t1h9d3a.jpg)
- Saematerjali import Venemaalt on kasvanud.
- Ministrid keeldusid avaldamast valeinfo levitajat.
- Tõde ei pannud muutma plaani riigimetsa rohkem raiuda.
Ministrid plaanisid tõsta puidutöösturite heaks riigimetsa raiemahtu teadmata, et väidetud lõppemise asemel on puiduimport Venemaalt hoopis suurenenud.
«Meil pole ülevaadet ühe või teise ettevõtte laovarudest,» tunnistas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE) hämarat teadmist Eesti puidutööstuste olukorrast. Aga kas on ülevaade, milline on puidu import Venemaalt? «Venemaaga on ju kanalid kinni, olukord on mustvalge,» vastas Sutt. Küsimuse peale, kas ministri teada Venemaalt saematerjali Eestisse ei tule, kõlas vastuseks: «Ma küll ei tea, et tuleks.»
Kuuldes Postimehelt, et maksu- ja tolliameti andmeil oli saematerjali import Venemaalt tänavu aprillis suurem kui mullu aprillis, jätkudes ka mais, Sutt vakatas ja ütles: «Siis ma pean üle kontrollima, mis info meie majas on.» Kelle käest ta valeinfot sai, ei soovinud minister avaldada.
«Kui puidutööstuse laod ka hetkel veel tühjad ei ole, siis toormenappus jõuab kohale lähikuude jooksul,» jagas enda arusaama Eesti puidutööstuste olukorrast keskkonnaminister Erki Savisaar (KE). Ta viitas Euroopa Liidu viiendas sanktsioonipaketis (8.04.2022) sisalduvale Venemaa puidu impordikeelule, mille erandid võimaldavad siiski 10. juulini saematerjali sisse tuua.
«Teisest küljest on Venemaa keelanud saematerjali väljaveo ELi alates 9. märtsist,» täiendas Savisaar. Kuuldes, et Venemaa on keelanud küll välja vedada mõningaid puittooteid, kuid mitte saematerjali, tõttas ka keskkonnaminister fakte kontrollima. Kes valeinfot jagas, ei soovinud temagi öelda.
«Venemaalt väljaveo keelu detailid on meie eelmises vastuses viidatud lingil ja seal on tõesti näha, et 4407 kauba (saematerjal – toim) väljavedu pole keelatud,» vastas hiljem saematerjali impordi teemal ministri nõunik Riho Nagel.
Raiemahu tõstmist arutatakse ikka edasi
Saadud teadmine ei pannud keskkonnaministrit aga muutma raiemahu tõstmise plaani.
«Erakordselt suured üraskikahjustused sunnivad veel kahjustamata kuuskede säästmiseks sel aastal kuusikute raiemahtusid tõstma,» tõi Savisaar esile raiemahu tõstmise teise ettekäände. Varianti raiuda rohkem kuusikuid ja selle võrra vähem näiteks elujõulisi männikuid, ta välja ei toonud.
Läbirääkimised rohkem raiumiseks ei käi Savisaare sõnul aga mitte metsapatoloogide, vaid keskkonnaagentuuri ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (Andres Sutt saatis juba märtsis keskkonnaministrile soovikirja suurendada töösturite toetuseks riigimetsa raiemahtu).
«Erakordselt suured üraskikahjustused sunnivad veel kahjustamata kuuskede säästmiseks sel aastal kuusikute raiemahtusid tõstma,» tõi Savisaar esile raiemahu tõstmise ühe ettekäände.
«Nii eelmine kui ka valmiv (metsanduse – toim) arengukava võimaldavad raiemahu suurendamist,» seletas Savisaar, jättes täpsustamata, et jutt on vaid ühe võimaliku stsenaariumiga – võtta kiirelt maha kõik mets, mis seaduse piires võimalik, sh puhkemetsad (KAH-alad). Ministeeriumi sügisel avaldatud LULUCF analüüsi järgi tuleks raiemahtu hoopis kolmandiku võrra vähendada, et täita säästva metsamajanduse kriteeriume ja Euroopa Liidu ees võetud kohustusi süsinikuheite vähendamiseks.
Raiemahu tõstmiseks puudub ka poliitiline mandaat: Turu-uuringute ASi mai alguses avaldatud uuringu (tellijaks Eestimaa Looduse Fond) järgi pooldab 63 protsenti Eesti elanikest raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid kolm protsenti selle suurendamist.
Sõnaseadmisoskus mängis faktid üle
Tööstuse lobistid väitsid juba märtsi alguses, et laod on tühjad ja Venemaalt ei saa enam saematerjali tuua. Postimees avaldas seepeale maksu- ja tolliameti andmed impordi kasvu ja fotod metsamaterjali täis varutud laoplatside kohta (PM 15.03.2022).
Teistes meediakanalites ajasid tööstuste esindajad rahumeeli endist juttu edasi. «Viimased saadetised tulevad veel üle piiri ja vanal viisil siis enam import ei jätku,» ütles Eesti metsa- ja puidutööstuste liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja Delfi Ärilehele (4.04.2022).
Millised laovarud siis tööstustel praegu on? Välja, kes on meedias korduvalt hoiatanud tuhandete töökohtade kadumise eest, selgitas Postimehele: «Tuhandete töökohtade hinnang põhineb teadmisel, et kui 1/3 saematerjalist jääb turult puudu, peavad paljud ettevõtted kas vahetusi vähendama või tootmise mingiks ajaks sulgema. Tegime telefoniküsitluse ettevõtete seas ja see oli hinnang, mille saime (koos mõjudega tarneahelas, nagu logistika jne). Jääb muidugi lootus, et suudetakse importida rohkem teistelt turgudelt ja nii suurt langust ei tule, kuid materjali puudujääk on hetkel igal pool, mistõttu teistest naaberriikidest impordi suurendamine ei ole lihtne.»
Seega oli küsitlus teoreetilise saematerjali nappuse, mitte reaalse praeguse olukorra kohta. Täpsustavale küsimusele, millises mahus jääb materjali puudu praegu ja lähikuude perspektiivis, Välja ei vastanud.
Faktid esitas maksu- ja tolliamet: Venemaalt ja Valgevenest pärit puitu veeres üle Eesti piiri tänavu aprillis rohkem kui 2021. aasta aprillis. Võrreldes kahe aasta märtsi-aprilli, oli puidu sissevool Eestisse enam-vähem sama.
Üks oluline erinevus on: Äripäev kirjutas 10. mail, et võrreldes eelmise aasta märtsiga tuli tänavu märtsis saematerjali eest venelastele maksta üle 50 protsendi rohkem.
Kui Venemaalt pärit saematerjali tõesti enam pärast 10. juulit Eestisse tuua ei lasta, läheb veel mitu kuud, enne kui varem täis varutud laoplatsid tühjaks saavad.
Kuna keskkonnaagentuuri rehkenduste kohaselt peaks Eestis raieküpset metsa tulema igal aastal juurde miljoneid tihumeetreid rohkem kui raiutakse, tekkis keskkonnaminister Savisaarel ka põhjendatud küsimus: miks ei võiks Venemaa puidu äralangemise korral osta puitu Eesti erametsaomanikelt?
25. aprillil Sutile saadetud kirjas soovitas Savisaar «motiveerida erametsaomanikke oma ressurssi kasutusele võtma, seda enam, et aasta algusega võrreldes ligi 40% tõusnud puidu hinnad seda praegu soosivad. Ühtlasi saaks sellega leevendada ka energiakandjate puudust, sest raidmed, mis metsa majandamisel kahjumlikkuse vältimiseks suures osas metsa jäeti, on nüüdsetes tingimustes võimalik kasutusele võtta».
Miks peaks saematerjali väiksem väljatulek mõjutama eraomanikku metsa müümata jätma, Henrik Välja ei selgitanud.
Miks töösturid materjali erametsast juurde ei hangi? «Tänu paremini majandatud metsadele on RMK raietest saepalgi väljatulek pea kaks korda suurem kui erametsas, st sama koguse saepalgi saamiseks peab raiuma poole väiksema pindala,» vastas EMPLi tegevjuht Välja.
Miks peaks saematerjali väiksem väljatulek mõjutama eraomanikku metsa müümata jätma, ta ei selgitanud. Ega ka seda, kust on pärit andmed kahekordse mahuerinevuse kohta. Metsatagavara (m³ hektari kohta) keskkonnaagentuuri andmeil riigi- ja erametsas suurt ei erine.
Küsimusele, miks on raiemaht erametsas viimastel aastatel vähenenud, kuigi raieküpset metsa paberil igal aastal juurde tuleb, Välja ei vastanud. Savisaar on varem sarnasele küsimusele vastanud, et erametsaomanikke ei saa sundida metsa müüma.
Ökoloogid on aastaid viidanud varjatud üleraiele, mille tagajärjel on raieküpset erametsa paberil näidatust oluliselt vähem, mistõttu on kasvanud töösturite surve looduskaitsealade vähendamiseks, raievanuse alandamiseks ja riigimetsa rohkemaks raiumiseks.
Kahtlustest keskkonnaagentuuri metsaandmete (SMI) usaldusväärsuse kohta on kirjutanud nii Postimees kui Õhtuleht, eelmisel nädalal tellis keskkonnaministeerium Tartu ülikoolilt analüüsi andmete aluseks oleva metoodika kohta.
Ökoloogid on aastaid viidanud varjatud üleraiele, mille tagajärjel on raieküpset erametsa paberil näidatust oluliselt vähem.
Miks ministeerium ei oota analüüsi tulemusi ära ja kiirustab riigimetsa raiemahu suurendamisega? Asekantsler Marku Lamp vastas, et SMI on üleriigiliste metsandusotsuste tegemiseks, metsapoliitika kujundamiseks ja rahvusvaheliste aruannete esitamiseks.
«SMIga saadud andmed on üldistavad ega seo ühtki metsaosa mingi konkreetse tunnuse või asukohaga,» ütles ta. «Raiete määramise aluseks on konkreetse metsaosaga seotud ülepinnalise takseerimisega saadud andmed ja nende andmete alusel arvutatakse ka kõne all oleva riigimetsa arvestuslangi suurus nii üheks kui viieks aastaks.»