Meie tahe ei murdu ega väsi

Suurõppuse Siil käigus vaadati üle sundkoormatud tsiviilautod. Foto: Jürgen Puistaja

Õppusel Siil on praegu 7100 reservväelast ja vabatahtlikku. Viis neist räägivad, mida nende jaoks tähendab küsimus «mida teha, et meie tahe ei murduks», ja mida nad loodavad õppusel õppida.

Riin Laeneste Foto: erakogu

Mida rohkem informeeritud ja koolitatud inimesi, seda parem Eestile

Riin Laeneste (47), evakuatsioonirühma juhiabi, eraelus ettevõtte juhatuse liige, raamatupidaja

Minu jaoks on kaitsetahe sisemine soov olla valmis abistama teisi inimesi ja meie Eesti riiki, kui selleks peaks vajadus tekkima. See vajadus ei pruugi olla ja ei olegi enamasti seotud sõjalise tegevusega. Pigem tunnen, et soovin ulatada abikäe siis, kui seda vajatakse, ja seal, kus minu oskustest võiks abi olla. Naiskodukaitsesse kuuludes tunnen väga selgelt, et omalt poolt panustades saab tagasi palju enam, kui esialgu tunduda võib. Tunne, et minust võib päriselt kasu olla, on vaimselt väga turgutav.

Paljudel on eeskujuks kas oma lapsed, sugulased või sõjaeelse Eesti ajast näiteks vanaisa, kes juba siis kuulus Kaitseliitu. Minul selliseid eeskujusid ei ole. Pigem ajendas mind Kaitseliidu töös osalema soov olla ise eeskujuks, eelkõige noortele ja lastele, aga ka oma sõpradele ja tuttavatele. Osalemine riigikaitses on ka elukestev õpe. Siit saab väga palju uusi oskusi ja teadmisi, mida rakendada igapäevaelus. Ma ei astunud Kaitseliitu hetke ajel. Olin näinud, et minu tuttavate hulgas on kaitseliitlasi, ja vaatasin nende tegemisi umbes 4–5 aastat, enne kui avalduse esitasin. Kuna olen oma elus korraarmastaja, mitte boheemlaslik kunstnikuhing, tundus mulle toona, et Kaitseliidu tegemised on just parasjagu kontrollitud ja reegleid järgivad, nii et võiks mulle sobida.

Osalemine riigikaitses annab kindlasti enesekindlust ja julgust. Julgust mitte peita pead liiva alla, aga ka mitte nõuda oma õigusi rusikaga rinnale tagudes. Tasakaalukus ja võime näha asju mitme nurga alt on ehk see, mida isiklikult kõige rohkem saanud olen.

Samas annab osalemine riigikaitses võimaluse näha, mida riik päriselt meie, kodanike, heaks teeb. See viimane lause pole tingitud soovist valitsust ja riigiaparaati kiita, vaid olen tõesti rohkem teada saanud ja märganud, et riik ikkagi on kodaniku jaoks olemas. Ja kodanik on olemas riigi jaoks, kui ta seda soovib.

Kaitseliit on väga hea võimalus anda kodumaale midagi tagasi. Väga palju on võimalikke väljaõppeid ja kursusi, mis on vajalikud ka meist igaühe argielus. Tunnen, et olen koos perega rohkem valmis kriisideks, võib-olla suudan ka keerulistes olukordades rahulikumaks jääda jne. Võimalus tegutseda koos väga erinevate inimestega tuleb kindlasti kasuks ka era- ja tööelus. Mõistan paremini neid, kes ei mõtle nii nagu mina, ja loodetavasti suudan vältida mõttemalli, et on õige ehk minu mõte ja vale ehk kellegi teise mõte. Just maailmavaate avardumine ja eri inimestega suhtlemine on see, mida ma kõige rohkem olen saanud.

Ma arvan, et kaitsetahte säilimisel on väga oluline olla ise eeskujuks. Kui minu pere ja sõbrad näevad ja kuulevad mu tegemistest Kaitseliidus, siis murdub võib-olla nii mõnigi müüt. Kui saad oma sõpradele selgitada, mida igaüks päriselt teha võib, mõjutab see paljusid. Kui näitad üles entusiasmi oma Kaitseliiduga seotud tegevustes, tekitab see ka teistes soovi olla osa sellest süsteemist. Mina ja mu sõbrad peame väga oluliseks ka oma riigi pidevat väärtustamist. Näiteks paneme lipupäevadel ikka sinimustvalge lehvima, tähistame vabariigi aastapäeva, osaleme maakaitsepäevadel jne. Ja seda ikka koos pere ja lastega. Loodetavasti on sellel mõju ka meie järeltulevatele põlvedele.

Siilil soovin õppida midagi uut. Suured ja ka väikesed õppused on alati huvitavad, sest näed teiste tegevusi ja koostööd. Kuna olen seekord ise ühe õppuseosa läbiviija (evakueerimise korraldamine), on ootused väga kõrged. Loodan saada uusi kogemusi, kuid ilmselt saan teada ka mitmeid kitsaskohti, asju, mida tulevikus paremini teha.

Kuna paar viimast aastat on olnud pandeemia tõttu vähe kontaktõpet, siis nüüd loodan kõike, mida olen vahepeal veebis omandanud, hästi ära kasutada ja saada teada, mille osas veel teadmistest puudu jääb.

Mida rohkem informeeritud ja koolitatud inimesi, seda parem Eestile. Isegi kui tunned, et igapäevane Kaitseliidus tegutsemine ei ole päris sinu ala, siis näha ja kuulda, millega seal tegeldakse, tuleb kindlasti kasuks.

Erlend Sild Foto: Erakogu

Meie, eestlaste, kaitsetahet ei olegi võimalik murda

Nooremseersant Erlend Sild (51), luuraja, eraelus ettevõtja

Meie vabadus ei ole iseenesestmõistetav. Igal Eesti elanikul on vastutus ja võimalus panustada meie riigi iseseisvuse püsima jäämisse. Kaitsetahe on soov, mis tuleb realiseerida praktilise riigikaitselise tegevuse kaudu, on see siis osalemine Kaitseliidu või Naiskodukaitse tegevuses, vabatahtlik pääste, noortele mõeldud organisatsioonid või ka aktiivne tegevus sotsiaalsetes gruppides, mis lähtuvad laiapõhjalise riigikaitse põhimõtetest ja toetavad neid. Vundament on indiviidi tahe, oskused on omandatavad ja selleks oleme oma riigis loonud suurepärased struktuurid ja tugisüsteemid.

Mina ise lähtun oma sisemisest soovist ja tahtest midagi selles valdkonnas ära teha, olla hästi valmistunud, osata reaalselt kaitsta oma riiki ja peret. Mulle on usaldatud konkreetne roll oma Kaitseliidu üksuses ning ma saan ja tahan täita seda vastutust võimalikult hästi ja professionaalselt.

Riigikaitse on minu hobi number üks ja pere toetab mind, hoolimata üpriski tihedast väljaõppegraafikust.

Minu üksus on minu teine pere, mis tasakaalustab paljud mulle olulised sotsiaalsed vajadused ja ootused.

Meie, eestlaste, kaitsetahet ei olegi võimalik murda! See on midagi ürgset, emapiimaga meile edasi antud. See tahe on läbi meie väikese rahva ajaloo pidevalt ka esile kerkinud ja oma olemasolu tõestanud.

Kes vähegi kahtleb oma kaitsetahte tugevuses ja võimes ohu korral panustada, siis suhteliselt lihtne on panna see praeguste sündmuste taustal Ukrainas oma heaolu konteksti: milline on minu elu praegu ja kas ma olen nõus sellest loobuma sellisel moel, nagu me näeme, mis juhtub vastase tegevuse tõttu sissetungi järel. Üks mu hea sõber, reservohvitser, kirjeldas vaimusilmas talle absoluutselt vastuvõetamatut olukorda: agressori sõdur trambib oma poriste kirsadega tema raamatukokku sisse, võtab riiulist Jaan Krossi teose, rebib sealt välja suvalise lehe ning keerab sellest endale plotski...

Mida parem on iga kodaniku ettevalmistus kriisiolukorraks, seda kindlamalt ta ennast tunneb, ja seda väiksem on tõenäosus, et midagi kuskil üldse n-ö murduks.

Siil, nagu iga teinegi suurõppus, on keskkond oma oskuste läbiharjutamiseks suuremahulisemas kontekstis kui oma üksuse või kompanii tasand. Koostöö kaitseväe ja Kaitseliidu eri struktuuriüksustega, samuti liitlastega, on äärmiselt hariv ja põnev, kuid alati tuleb suurõppuste ajal väga hästi esile just laiapõhjalise riigikaitse tähtsus ja võimalused – kuidas koostöös tsiviilmaailmaga taktikaline tegevus ühildada ja eduks pöörata.

Selleks, et meie riik oleks veel paremini kaitstud, peaksime veel aktiivsemalt panustama vabatahtlikku riigikaitsesse! Igal kodanikul võiks olla oma selge roll ja arusaam: mida teen mina ohu korral, mis on minu ennetav ja reaalne tegevus. Ja siis harjutama ja harjutama ja veel kord harjutama. Nii et see on selge, arusaadav ja iseenesestmõistetav.

Siim Jürise Foto: Erakogu

Targad ja kavalad võitlejad saavad massidest jagu

Reamees Siim Jürise (24), veebisõdur, eraelus värbaja

Kaitsetahe tähendab minu jaoks vastutust. Minu riik on pakkunud mulle palju õigusi ja hüvesid. Olgu selleks siis tasuta haridus või arstiabi. Kuid mul on oma riigi ees ka kindlad kohustused ning üks neist on võtta vastutus oma riigi ja kodu kaitsmise eest.

Ma olen sündinud ja kasvanud vabas Eestis ja tahan, et ka järeltulevad põlved sünniksid vabasse Eestisse. Riigikaitses osalemine annab mulle julguse, kindluse ja teadmised reaalses olukorras tegutsemiseks. Käimasolevate sündmuste valguses tuleb säilitada tervislik paranoia ning teha aeg-ajalt reaalsuskontrolle: kus ja kuidas oleks minust kõige rohkem kasu. Kaitsevägi ei ole pelgalt püssiga põõsas põrkamine, vaid kompleksne süsteem, mille iga okas panustab süsteemi terviklikku toimimisse.

Sõjalises riigikaitses osalemine annab minule ja mu perele eelkõige kindlustunde. Vormi kandmine tekitab alati uhkustunde pere ja sõprade ees. Küsimusele «Kes kaitseb Eesti riiki?» saan alati vastata: mina kaitsen. See arusaam ja teadmine toob kindluse kogu ümbritseva elu kohta.

Peame mõistma, mida annab ja on andnud meile vabadus ning miks on vaja vabadust kaitsta. Samuti peab säilima usk ja teadmine, et Eesti kaitsejõud on oma eriala vaieldamatud eksperdid. Võin kindlalt öelda, et nii omandatud väljaõpe ajateenistuses kui ka sellele järgnenud kokkupuuted kaitseväe või Kaitseliiduga kinnitavad seda.

Pärast ajateenistuse lõppu olen olnud igal kevadel valmis õppekogunemise kutset saama. Olen arvestanud, et kutse võib tulla igal hetkel, ning ausalt öeldes isegi ootasin seda. Eelkõige ootan Siililt kiiret õppimiskõverat, et saaksime üksusega võimalikult kiiresti ühise hingamise ning täita meie ette püstitatud ülesandeid.

Läbisin ajateenistuse tegelikult aastatel 2016–17 Paldiskis, Kalevi jalaväepataljonis miinipilduja rühmas tulepositsiooni meeskonnas. Kuid omandatud kõrghariduse ning töökogemuse tõttu määrati mind uuele ametikohale. Siilil on mulle kõik uus: üksus, ametikoht, ülesanded. Õppimist ja kaasamõtlemist on palju, üritan võimalikult kiiresti süsteemi sulanduda ning panustada oma teadmistega õppuse õnnestumisse.

Peamisteks märksõnadeks on õppimine ja eneseareng. Tehes seda koostöös liitlastega, riigisiseselt ja ka isiklikul tasandil. Meid pole küll meeletult palju, kuid tark ja kaval võitleja kaalub minu silmis üle massid. Seega suhtleme, õpime teiste vigadest ning saame niiviisi targemaks.

Kaisa Niilo Foto: erakogu

 

Meie tulevik sõltub noortest

Kaisa Niilo (31), staabiassistent, eraelus Parksepa rahvamaja kultuuri- ja noorsootöö juht

Kaitsetahe on minu jaoks ükskõik millist liiki riigikaitsesse panustamine ja ise osalemine. Olgu see siis riigikaitse toetamine eri ressurssidega või puhtalt Kaitseliidu Naiskodukaitse liikmena vabatahtlikku riigikaitsesse panustamine.

Olen olnud ligi 12 aastat Naiskodukaitse liige ja nüüd on see minu elu osa, millest on raske loobuda. Suureks boonuseks on meeskond, kelle peale võib alati loota, ning koostöös saab üle ka kõige suurematest raskustest.

Relvastatud riigikaitses osalemine annab mu perele kindlustunde, et oskan kõikvõimalikes olukordades oskuslikult käituda. Esmaabi andmise oskused on mind nii mitmelgi puhul aidanud.

Vabatahtlikul tasandil sõltub kõik juhtimisest. Otsusekindla ja selgete eesmärkidega juhi otsused aitavad kaasa arengule ja tegevuste sihistamisele. Kuid samas ei saa ära unustada kaasamist. Nii saavad kõik aru, mis on eesmärk ning millised otsused ja teod viivad meid edasi.

Loodan Siilil läbida täiendava staabitöö praktika, saada uusi kogemusi uute inimestega. Saan Siilil rakendada oma ülikoolis omandatud teabehalduse valdkonna oskusi ja teadmisi, mõista, mida tähendab täiskomplektse brigaadi lahingutegevus.

Oleme koos abikaasaga vabatahtlikud noortejuhid ja seetõttu usun, et Eesti tulevik sõltub noortest.

Peeter Raudsepp Foto: Erakogu

Kaitsetahe ei murdu, kui suudame hoida eestlust

Lipnik Peeter Raudsepp (24), rühmaülem, eraelus tarkvara arendaja

Katsetahe tähendab tahet kaitsta oma lähedasi: perekonda, sugulasi, sõpru.

Osalen riigikaitses kohusetundest oma riigi vastu. Eesti riik on mulle kallis ja meie vabadus ei tulnud lihtsalt. Vabadust me ära ei anna ja seetõttu peab iga mees oma panuse andma.

Riigikaitses osalemine annab meile oskusi hakkama saada konfliktiolukorras. Mida rohkem me osaleme riigikaitses, seda oskuslikumaks muutume üksikisikutena ja tervikuna ühiskonnana.

Nii kaua kui me suudame hoida eestlust, eesti keelt ja kultuuri, ei murdu meie kaitsetahe.

Lähen Siilile täitma oma kohustusi reservrühmaülemana. Peamiselt tahan tuletada meelde asju, mis reservis olles meelest läinud, ning ka rühmaülemana edasi areneda. Kuna see on mu esimene õppekogunemine pärast ajateenistust ja minu alluvusse võib suure tõenäosusega tulla täiesti võõraid nägusid, loodan õppida kiirelt ja hästi uute meestega koostööd tegema.

Eesti paremaks kaitsmiseks peame analüüsima ja õppima Ukraina sõjast. Kui leiame oma riigikaitse korralduses analüüsi käigus puudujääke, tuleb need kiiresti likvideerida.

Siil 2022

Siil on Eesti kaitseväe korraldatud rahvusvaheline õppus, mille eesmärgid on:

• rahvusvahelises raamistikus testida kaitseväe ja selle üksuste lahinguvalmidust,

• kontrollida kaitseväe võimet reageerida ohustsenaariumile,

• harjutada regionaalset sõjaliste ohtude tõrjumist.

Õppuse Siil 2022 üldjuht on kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Õppusel hinnatakse 2. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse lahinguvalmidust.

Eesti üksused:

• 1. jalaväebrigaad

• 2. jalaväebrigaad

• küberväejuhatus

• toetuse väejuhatus

• erioperatsioonide väejuhatus

• merevägi

• õhuvägi

• Kaitseliit

Kus ja millal?

Eri asukohad üle Eesti

Õppuse põhiala on Lõuna-Eestis

16. maist 3. juunini 2022.

• 17.–20.05 üksuste formeerimine eri asukohtades üle Eesti;

• 21 –.22.05 üksuste koostegevuse õpe eri asukohtades üle Eesti;

• 23.–26.05 väliõppus peamiselt Lõuna-Eestis, aga ka Lääne-Eesti saartel;

• 27.05–3.05 lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil Tapa lähedal.

Õppusel Siil 2022 osaleb ligikaudu 15 300 võitlejat:

• 7100 reservväelast

• 2500 ajateenijat

• 2000 tegevväelast

• 4200 liitlas- ja partnerriigi kaitseväelast

NATO liitlasriigid:

• Läti

• Poola

• Prantsusmaa

• Taani

• Ameerika Ühendriigid

• Ühendkuningriik

NATO partnerriigid:

• Gruusia

• Rootsi

• Soome

• Ukraina

Samal ajal:

• Namejs 2022, Läti kaitseväe õppus Põhja-Lätis;

• Knight Legion, NATO Põhjadiviisi õppus Eestis ja Lätis;

• Defender Europe 2022, Ameerika Ühendriikide relvajõudude korraldatud koostööharjutus.