R, 9.12.2022

Arenguseire: Eestisse jäävad põgenikud tasandaksid rahvastikuprobleeme

BNS
Arenguseire: Eestisse jäävad põgenikud tasandaksid rahvastikuprobleeme
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Ukraina sõjapõgenikud.
Ukraina sõjapõgenikud. Foto: Sille Annuk/Tartu Postimees

Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aasta võrra, selgub arenguseire keskuse lühiraportist pealkirjaga «Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit».

«Eestisse elama jäävad sõjapõgenikud suurendavad hüppeliselt rahvaarvu, kuid tulevikus hakkab rahvaarv siiski vähenema madala sündimuse ja seda praeguse pikaajalise prognoosi järgi mittekompenseeriva sisserände tulemusel,» ütles arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits ja lisas, et kuna sõda Ukrainas kestab, siis on põgenike hulk ja nende Eestisse jäämine raskesti prognoositav.

Selle aasta aprilli lõpu seisuga oli politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestisse jõudnud enam kui 35 000 Ukraina sõjapõgenikku. Toetudes Eurostati rahvastiku baasprognoosile, koostas arenguseire keskus aastani 2100 rahvastikustsenaariumid nii 10 000, 30 000 kui ka 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.

«Sõjapõgenike Eestisse jäämine lükkab edasi eelkõige rahvaarvu vähenemist. 10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat,» selgitas Piirits.

Eurostati 2019. aasta rahvastikuprognoosiga võrreldes oleks sõjapõgenike siiajäämise tulemusel aastaks 2100 Eesti rahvaarv 10 000 sisserännanu puhul 13 000 inimese võrra suurem, 30 000 sisserännanu puhul 39 000 võrra ja 60 000 sisserännanu puhul 78 000 inimese võrra suurem.

«Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks vanemaealiste ja tööealiste inimeste suhtarv, mis paraneb märgatavalt kuni 2050. aastani. Sõjapõgenikud saavad Eestis pikaajalises plaanis pigem hästi hakkama, sest kolmandik põgenikest on lapsed ja täiskasvanute haridustase on Eesti keskmisega sarnane,» selgitas Piirits. «Sotsiaalkindlustusameti esialgsete andmete järgi on 30–34-aastastest põgenikest kõrgharidusega ligikaudu 50 protsenti ehk sama hea haridustasemega nagu Eesti inimesed keskmiselt.»

Tänavu on arenguseire keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Märksõnad
Tagasi üles