/nginx/o/2008/11/12/93088t1h3c26.jpg)
Reisiparvlaeval Estonia toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolusid uuriv valitsuskomisjon peaks esitama veebruaris valitsusele ligi neli aastat kestnud töö lõpparuande.
Estonia valitsuskomisjon esitab lõpparuande veebruaris
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
28. jaanuar 2009, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Rein Lang ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et komisjon vormistab praegu oma töö lõppraportit ja esitab selle valitsuse kabinetiistungile veebruari jooksul.
«Komisjoni esimehe, riigiprokurör Margus Kurmi sõnul kahetseb ta väga, et ta ei saanud seda raportit valmis eelmise aasta lõpuks. Kuid küsimus väga proosaline - ta oli lihtsalt hõivatud härra Märt Ringmaa kohtuasjaga, kus ta on riiklik süüdistaja,» lausus Lang.
Ta avaldas lootust, et valmiv raport, mis ühtlasi teeb ettepaneku valitsuskomisjoni töö lõpetada, käsitleb ka Rootsis tehtud uuringuid ning annab vastuse, kas neid võib lugeda teemakäsitluse lõpetamiseks piisavaks.
«Selles osas on ka Rootsis tänasel päeval üpris palju diskussiooni. On kindlasti neid, kes sooviksid täiendavaid uurimisi läbi viia, on neid, kes leiavad, et sellele küsimusele võiks täna panna punkti. Ja selles osas ma jään huviga ootama, mis on selle komisjoni lõppraporti sisu,» ütles Lang.
Eelmise aruande avalikustas valitsuskomisjon 2007. aasta oktoobris ning üle-eelmise sama aasta märtsis, mil välistati Estonia huku ööl plahvatuse toimumine ning anti ülevaade Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni selgitustest komisjoni aasta varem valminud aruandele.
Toonase raporti kohaselt ei leidnud komisjon relvaveo kohta uusi andmeid, kuid tõi esile, et Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes on osa järeldusi nõrgalt tõenditega kaetud.
Valitsus moodustas Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolusid uuriva komisjoni 2005. aastal, mil loodi analoogne erikomisjon ka riigikogus.
Parlamendikomisjon lõpetas töö 2006. aasta sügisel lõpparuandega, mille kohaselt ei olnud Eesti ametkonnad ega ametiisikud Estonial toimunud sõjatehnika vedudest teadlikud. Komisjon ei välistanud samas võimalust, et Rootsile osutas tehnikavedudel kaasabi mõni Eesti ametnik eraviisiliselt. Samale järeldusele on varem jõudnud ka valitsuskomisjon.
Rootsi sõjaväeluure korraldas sõjatehnika väljavedusid teadaolevalt 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Kumbki komisjon ei ole siiani leidnud tõendeid, mis kinnitaksid sõjalise sisuga tehnika vedu ka 27. septembril, kui laev asus oma viimasele teekonnale.
Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600 tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku konstruktsiooniviga.