E, 5.12.2022

Siseminister: turvatöötajate õigused ja kohustused saavad selgemad piirid

Meinhard Pulk
, toimetas
Siseminister: turvatöötajate õigused ja kohustused saavad selgemad piirid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kristian Jaani.

 
Kristian Jaani.  Foto: Mihkel Maripuu

Siseminister Kristian Jaani (KE) saatis täna vabariigi valitsuse istungil käsitlemiseks turvategevuse seaduse eelnõu, millega kaasajastatakse turvategevuse regulatsiooni ning suurendatakse valdkonda reguleeriva seaduse õigusselgust ja -kindlust.

Siseministri sõnul on eelnõuga loodud senise, 15 aastat tagasi kehtima hakanud turvaseaduse asemele tänapäevane turvategevuse seadus. Turvaettevõtete kauaoodatud eelnõus on arvestatud ühiskonnas toimunud arenguid, sh seda, et turvalisuse eest seisab ühiskond tervikuna, mitte ainult politsei. Uus seadus ühtlustab ja täiustab turvaettevõtetele kehtivaid tingimusi, tõstes seeläbi turvaettevõtete pakutava teenuse kvaliteeti. Ühtlasi tekib riigil võimalus anda osa turvalisuse hoidmisega kaasnevate teenuste osutamine – nagu näiteks väljaõppe tegemine või vormiriietuse loomine – erasektorile. Bürokraatia vähendamiseks kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused.

«Turvategevusel on tähtis roll turvalise elukeskkonna kujundamisel ning turvatöötajatel omakorda oluline panus erinevate ülesannete ja sealhulgas ka erinevate kriiside lahendamisel. Näiteks tervisekriisist tingituna oli ja on neil tavapärasest veelgi suurem vastutus. See omakorda on tõstatanud küsimuse nende õiguste ja kohustuste kohta,» märkis Jaani. «Kvaliteetse turvategevuse tagamise eelduseks on asjaolu, et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunnevad ja teavad, et nende õigused on kaitstud. Seetõttu muudetakse eelnõuga turvatöötajale ettenähtud tagatisi, mis saavad olema sarnasemad teiste avalikku korda tagavate teenistujatega,» ütles Jaani.

Ministri sõnul toob eelnõu kaasa ka mitmeid tähtsaid muudatusi, mis tagavad turvatöötajatele paremad oskused ja teadmised olukordade lahendamisel. Turvatöötajate õiguseid täpsustatakse, kuid ei laiendata ning luuakse eraldi valvetöötaja kutse. Samas jäävad nõuded turvatöötajatele suuresti samaks, kuid turvatöötajaks saamise iga alandatakse ja edaspidi saab turvatöötajana ametisse asuda alates 18. eluaastast. See annab noortele hea võimaluse siseneda tööturule juba gümnaasiumiastmes.

Samuti sätestatakse konkreetsed nõuded väljaõppele, mille eesmärk on tagada ühtlasem väljaõpe. Edaspidi on meetmete kohaldamine ja jõu kasutamine turvatöötajale arusaadavam. Kui praegu on turvatöötajate õigused – näiteks isikute kinnipidamisel – umbmäärased, siis uus seadus on selles osas palju selgem.

Ühtlasi muutub kogu turvategevus läbipaistvamaks ka inimestele, kes turvatöötajaga kokku puutuvad ning seeläbi paraneb inimeste õiguste kaitse. Samuti täiendab eelnõu turvatööl lubatud relvade loetelu. Kui hetkel on turvatöötajale lubatud tulirelv ja kumminui, siis eelnõuga lisatakse teleskoopnui ja gaasipihusti. Täpsustatud loeteluga käib ka kaasas kohustus relva, sealhulgas teleskoopnuia, kandva turvatöötaja iga-aastaseks täiendkoolituseks. Samal ajal säilivad juba kehtivas seaduses sätestatud hädakaitse piirid, mis on jätkuvalt ainsad relva kasutamist lubavad asjaolud.

Siseminister rõhutas ka turvaettevõtte kui tööandja kohustust tagada turvatöötaja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond. «See on samuti üks oluline aspekt, mida käesolev eelnõu varasemast selgemini määratleb,» lisas Jaani.

Oluline on ka see, et palju täpsemalt reguleeritakse siseturvategevust, ehk eelkõige avalikus kohas oma ruumide turvamist. Siseturvamisele kehtestatakse konkreetsed nõuded, mis hakkavad kehtima näiteks ka meelelahutusasutuste piletikontrollijatele, kes sageli tagavad asutuses ka korda.

«Kohalikud omavalitsused saavad omakorda võimaluse kaasata kogukonna turvalisuse tagamiseks oma territooriumil korrakaitseülesande täitmiseks turvaettevõtjaid. Turvaettevõtjat saab kaasata see kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on moodustatud korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud korrakaitseametniku. See annab veelgi laialdasemad võimalused oma elanikele turvalisust tagada,» selgitas siseminister.

Täiesti uue punktina lisandub Eesti õigusesse laevakaitsjate regulatsioon. «Laevakaitsjaid on võimalus kasutada kõrgendatud ohupiirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid ning laeva pardal olevat vara,» märkis Jaani.

Et turvaettevõtted jõuaksid oma tegevuse eelnõus planeeritud muudatustega vastavusse viia, on seadus kavandatud jõustuma 1. juulil 2024. aastal. Seaduse jõustumise eel on siseministeeriumil kavas korraldada turvaettevõtjatele, politsei- ja piirivalveametile ja kohalikele omavalitsustele infopäevi.

Märksõnad
Tagasi üles