Lekkivad laevavrakid hoiavad Eesti mere räpase surve all

Rannikureostus Hiiumaal 2022. aastal. Foto: Sander Ilvest

Eesti võime merel reostust koristada jääb kolmandiku võrra alla sellele, mis rahvusvahelisel tasandil eesmärgiks pandud. Tulevik toob küsimusi juurde, sest ülesanne liigub politsei- ja piirivalveametilt mereväe kätte.

Eelmisel nädalal avastatud Vormsi ja Hiiumaa masuudireostus on küll mere puhtana hoidnud ning piirdunud ranniku määrimisega. Murekoht laiemalt püsib aga teravana. Eesti sise- ja territoriaalmere piirkonnas on sadakond 20. sajandil uppunud laeva, millest keskkonnaohtlikuks on nimetatud 54. Kõik need on võimalikud suuremamahulise reostuse allikad. Viimase üheksa aasta jooksul on seitsmel puhul saastanud Eesti merd vanadest laevavrakkidest lekkinud kütus ja ka praeguse masuudireostuse lätteid näeb keskkonnaamet just mõnes vanas laevavrakis.