Ukraina sõjapõgenikule kulub aastas ligi 7600 eurot (5)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
29. mai 2022, 12:18
:format(webp)/nginx/o/2022/05/20/14563689t1hb63e.jpg)
Arenguseire keskuse arvutuste kohaselt on keskmine kulu Ukraina sõjapõgeniku kohta tänavu 7590 eurot ja tulu 3920 eurot eelmise aasta hindades.
Kui sõjapõgenike sissetulekutase jõuaks kümne aastaga järele eestlaste tulutasemele, hakkaksid riigile laekuvad iga-aastased tulud kulusid ületama juba 2030. aastal, teatas keskus.
«Kui aga põgenike sissetulekute tase ühtlustuks Eestis elavate vähemusrahvuste tulutasemega, hakkaksid riigi tulud ületama põgenikega seotud kulusid alles 2060. aastal,» ütles arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits. «Seega kinnitavad rändemudeli põhjal tehtud arvutused, et tuleks püüelda sõjapõgenike selle poole, et lõimida sõjapõgenikke eelkõige eesti kogukonda.»
Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub arenguseire keskuse lühiraportist «Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele».
«Venemaa-Ukraina sõja kestus on raskesti prognoositav. Seetõttu on raske prognoosida ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike kodumaale naasmise osakaalu ja aega,» selgitas Piirits. «Nendes oludes peame arvestama ulatuslike lõimimistegevustega, et põgenikud saaksid võimalikult hästi igapäevaeluga hakkama ja koormus meie sotsiaalsüsteemile püsiks jõukohane.»
Sõjaolukorra jätkudes kaasneksid pikaajaliselt seoses sõjapõgenikega Piiritsa sõnul riigile märkimisväärsed kulud.
«Suurimad kulud on seotud üldiste avalike teenuste, tervishoiu, vanaduspensioni ja muu sotsiaalse kaitsega,» lisas Piirits. «Kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium, kus sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni kümne aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.»
Tänavu on arenguseire keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.