GRAAFIKUD ⟩ Lapse saanud sõjapõgenikul on keeruline perearsti leida

Pagulased Tallinki laeval. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi Ukrainast saabunud sõjapõgenike huvi oma tervist kontrollida osutus leigeks, ei toonud see kaasa kardetud nakkuspuhanguid. Eesti nappi raviraha pole kulunud märkimisväärselt, ent siinne nüüdisaegne meditsiin pikendab mõnegi eluaastaid rohkem, kui see kodumaal võimalik oleks.

Viimase kolme kuuga registreeriti Eestis 73 uut HIV-nakkuse juhtu, neist 48 Ukrainast saabunutel. Lääne-Tallinna keskhaiglasse jõudis 23 HIV-positiivset sõjapõgenikku, kes kõik saavad praegu antiretroviirusravi ega kanna seetõttu viirust edasi. Nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmeri sõnul pandi vaid kahele neist diagnoos Eestis, ülejäänud teadsid haigusest varem ja olid alustanud ravi kodumaal. Muude nakkushaigustega on Zilmeri kinnitusel neil haiglaravi vajanud kuus Ukraina täisealist: kolm koroonaga, kaks tuulerõugetega ja üks gripiga. «Kõik on praeguseks kas paranenud või paranemas,» sõnas ta.

Epidemioloogiline olukord Ukrainas erineb küll mõnevõrra Eestist, kuid sõjapõgenike tulek ei ole siin haigusi levima pannud. «Sama trendi näeme teistes riikides, kus põgenikke on mitu korda rohkem,» märkis terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.