N, 1.12.2022

Mihkelson: Euroopal tuleb tunnistada idapoliitika pankrotti

BNS
Mihkelson: Euroopal tuleb tunnistada idapoliitika pankrotti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson. Foto: Mihkel Maripuu

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseerib Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Venemaa-retoorika taustal Euroopa idapoliitikat, mis on tema hinnangul pankrotis.

«Prantsusmaa president otsib endiselt võimalusi päästa sõjakurjategija Putin alandusest. Mida ütleks Macron sellele tüdrukule Ukrainas? Ja tuhandetele teistele, kelle elu on kurjuse impeeriumi ohvritena igaveseks lõhutud,» kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias ja lisas pildi haiglavoodis lebavast amputeeritud jalaga tüdrukust.

«Prantsusmaa ja Saksamaa peaksid väga tõsiselt mõtlema, mida nad tegid ikkagi valesti, et Normandia formaat – aga [Prantsusmaa president Emmanuel] Macron ju unistab rahu vahendamisest – sillutas hoopiski teed Venemaa uuele vallutussõjale,» selgitas Mihkelson. «Ehk oleks aeg tunnistada oma idapoliitika pankrotti ja alustada uuelt lehelt. Eesti saab siin liitlasena olla heaks abiliseks.»

Normandia formaadi lõid mitteametliku foorumina Prantsuse, Saksa, Venemaa ja Ukraina diplomaadid 2014. aastal, pärast seda, kui Venemaa algatas separatistliku konflikti Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas. Formaat sai oma nime Normandia dessandi järgi teises maailmasõjas ja esimene kohtumine toimuski Normandias liitlaste dessandi 70. aastapäeva tähistamise tseremoonia veerel.

Ometi pole Normandia formaadi raames siiski palju saavutatud. Minski protokolli – 2014. aastal Valgevene pealinnas sõlmitud kokkulepet, millega sooviti lõpetada sõda Ukrainas – vahendasid Prantsusmaa ja Saksamaa just Normandia formaadis. Kuid see ei suutnud lahinguid peatada ja 2015. aasta veebruaris allkirjastati pärast 16 tundi kestnud läbirääkimisi uus meetmete pakett, tuntud kui Minsk II. Seegi ei lõpetanud lahinguid, ehkki Normandia formaadi osalised leppisid kokku, et see on konflikti tulevase lahendamise aluseks. Venemaa nõudmine, et ta ei ole konflikti osapool ega ole seetõttu seotud Minski kokkulepete tingimustega, on takistanud edasiminekut.

Märksõnad
Tagasi üles