President Toomas Hendrik Ilves tõi vabariigi aastapäeva kõnes näiteks Paide, kust on riigiasutused ära kolinud. Järva maavanema Tiina Oraste sõnul tuleneb probleem sellest, et Järvamaa riigiasutused on erinevate regioonide vahel ära jagatud.
Järva maavanem: presidendi Paide näidet on valesti tõlgendatud
28. veebruar 2012, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu meelest on presidendi kõnes välja toodud Paide näidet valesti tõlgendatud,» rääkis Oraste, viidates sellele, et kui president tõi näiteid Paidest kaugele jäävatest riigiasutustest, siis avaldati mõni päev hiljem meedias, et tegelikult on nende asutuste teeninduspunktid siiski linnas olemas.
«Ta mõtles tegelikult seda laiemalt, kuidas riigiasutused viivad oma esindusi maakondadest välja,» selgitas Oraste. «See on Eesti jagamine neljaks regiooniks ja Järvamaa on jagatud selle nelja regiooni vahel ära.»
Ta lisas, et kuigi tõepoolest on paljude asutuste teeninduspunktid Paides olemas ja inimene saab oma esmase teenuse kätte, siis otsustamine toimub kuskil kaugemal – see võtab aega ja võib toimuda kohapealset olukorda teadmata.
«Igas regioonis moodustatud kriisikomisjonid. Järvamaa kuulub Lääne-Eesti kriisiregiooni ja sinna kuulub ka Lääne-Eesti maanteeameti osakond, aga mitte Ida-Eesti maanteeameti osakond, kuhu kuulub Järvamaa,» tõi Oraste näite olukorrast. «Keskkonnaameti poole pealt kuulume hoopis Põhja-Eestisse. Kui nüüd juhtub mingisugune kriisisituatsioon, mis vajab reguleerimist, siis on Järvamaa keerulises olukorras.»
Oraste seletas, et teine asi on valdkondade vahelise koostöö puudumine, kuna kui asutuse viiakse välja, siis seda erinevate ministeeriumite vahel ei kooskõlastata.
«On töökohad, mis ära viiakse. Ega neid ju ei koondata, vaid viiakse ära. Kõrgharidusega inimesed lahkuvad maakonnast, aga nemad ju ongi ettevõtlikud inimesed,» ütles Oraste. «Süsteemi tuleks korrastada. See läheb loomulikult kalliks maksma. Võibolla oleks tõesti lahenduseks Kesk-Eesti regiooni loomine.»
Ta rõhutas, et iga maakond on erinev ja probleeme ei saa lahendada maakonda tundmata.
«See ei ole üldse harv juhus, kui tuleb Järva maavalitsusse kiri, kus on kirjas «Paide maakond». Isegi ametiasutused ei tea, kus asub Paide,» tõi Oraste näiteks.
Tema hinnangul ei ole inimesel võibolla nii oluline, kust ta teenuse kätte saab, aga elu korraldamisel, et maakonnad ellu jääksid, on need asutused vajalikud.