E, 15.08.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Siim Kuresoo: metsatööstuse huvides tehtud otsused maksavad kinni maksumaksjad

Ülle Harju
, ajakirjanik
Siim Kuresoo: metsatööstuse huvides tehtud otsused maksavad kinni maksumaksjad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6

Miks ei saa uskuda väiteid, et Eesti metsaga on kõik hästi, isegi kui väitjad on erialase doktorikraadiga ja kõrgetel ametikohtadel? Kust tuleb otsida metsatõde ja kui suure rahaga tuleb maksumaksjatel valede uskumine tulevikus kinni maksta, seletab Postimehe otsesaates Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Esmaspäeval andsid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile aru keskkonnaministeeriumi ja RMK esindajad, küsimus oli, kas ametist priiks saanud keskkonnaminister Erki Savisaar tegi õigesti, kui tõstis riigimetsa raiemahtu.

Tsiteerin keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajat Meelis Seedret, kes on metsaökoloogia doktor ehk metsateadlane. «Ma ei näinud raiemahu vähendamise vajalikkust.» «Eesti loodus päästmist ei vaja, meil on asjad võrdlemisi hästi.» «RMK raiemahu puhul on pigem tegu minekuga tagasi normaalse jätkusuutliku metsamajandamise arvestusprintsiibi juurde.»

Sama kinnitas ka RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann.

Nende jutu järgi on ju Eesti metsaga on kõik hästi ja seda võiks raiuda veelgi rohkem. Kui nii tähtsad spetsialistid, metsaametnikud seda kinnitavad, tuleb ju uskuda?

See oleks ülimalt tore, kui oleks selline joonlaud, mis mõõdaks, kas metsaga on hästi või pole hästi. Hinnang sõltub palju sellest, mida väärtuslikuks peame, mida hindame metsa juures. Meie keskkonnakaitsjatena ei saa kuidagi öelda, et metsaga oleks kõik hästi. Metsas jääb vähemaks linde, elupaikade seisund EL aruandluses on pigem mitterahuldav, metsad on süsinikuheitjad, mitte sidujad.

2010-2019 on riigimetsas raiutud 5700 hektarit vääriselupaiku, ilma et neid oleks enne arvele võetud.

RMK ja keskkonnaministeeriumi esindajad leiavad, et raiuda võiks veelgi rohkem.

Kui (eesmärk - ÜH) on ainult puidu optimeerimine ja lühikeses perspektiivis, mine tea, ehk võib ka rohkem raiuda. Öösiti, kevadeti, mõneks ajaks.

Eesti metsapoliitika raamdokumendis on kirjas, et «Riigi metsapoliitika eesmärgiks on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise.» Tavaline inimene saab sellest aru, et metsa võib raiuda niipalju, kuipalju juurde kasvab. Keskkonnaministeerium ja RMK väidavad, et ongi meil siin ühtlane kasutus – raiutakse, kasvab juurde ja asjad ongi korras. Te vaidlete jälle vastu. Miks?

Selgelt ei raiuta ei riigi- ega erametsas ühtlase kasutuse põhimõtete järgi. Ühtlane kasutus oleks majanduse seisukohast kõige otstarbekam kasutamise viis – ühtlane voog puitu tuleb kogu aeg. Kõigi metsaväärtuste hoidmiseks peab olema aga selline ühtlane kasutus, mis hindab kõiki loodusväärtusi. Et metsas oleks palju elu ja palju süsinikku.

Prognoosid näitavad, et tuleb märgatav toormenappus kätte juba järgmise kümnendi alul. Ja ka ainult sel juhul (nii hilja – ÜH), kui kõik erametsaomanikud tegutseksid majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt – kui mets saab ametlikult raieküpseks, selle kohe maha raiuvad. Seda kõik ei tee ja kukkumine tuleb järsk.

Me oleme võtnud rahvusvahelised eesmärgid: elupaigad peavad olema heas seisundis, mets peab siduma süsinikku, kaitsma ohustatud liike. Selle saavutamine on juba mõnda aega küsimärgi all.

Keskkonnaagentuur on teatanud, et Eesti metsandus ja muu maakasutussektor oli aastal 2020 esimest korda süsinikuheitja mitte siduja. Eesti riik on võtnud aga Euroopa Liidu ees kohustused senisest rohkem süsinikku siduda, eesmärgiga pidurdada globaalset kliimasoojenemist. Samuti on Eestil kaelas Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus kaitsealade paljaksraiumise pärast. Miks ministeeriumiametnikud selle kõige juures nii rahulikud on?

Ei tea, võib-olla on neil raudsed närvid. Sest mõju on suur.

Kaitsealade raiete puhul rääkis keskkonnaministeerium ise sadadesse miljonitesse ulatuvatest võimalikest sanktsioonides. Süsinikuheite pärast metsamaalt ähvardavad meid tõenäoliselt samasugused sanktsioonid. Tekib küsimus, et nendest praegustest raiemahtudest lõikavad päris palju kasu puidutööstused. Aga see kahju, mille nad on tekitanud, on vastuolus nende kohustustega, mille me oleme riigina võtnud. Selle kahju peavad kinni maksma Eesti inimesed läbi riigieelarve.

Vaata edasi Otse Postimehest saatest!

Märksõnad
Tagasi üles