Rahujutu rääkijad süüdistavad valitsust sõja toomises Eestisse.
Nad peavad Ukrainas käivat sõda hoiatuseks Eesti poliitikutele.
Eesti riigi eest seisjad peavad rahuliikumise loojaid provokaatoriteks.
End manuaalterapeudi ja ravimassaaži pakkujana esitlev Aivo Peterson (sünninimega Krõlov - toim.) on viimased kaks kuud koos varem nafta- ja krüptoäriga seotud, kuid mullu eraisikuna pankrotistunud Oleg Ivanoviga loonud liikumist, mis taotleb nende sõnul rahu, samal ajal kui Venemaa on hakanud süüdistama Ukrainat tahtmatuses pidada rahuläbirääkimisi ning ka mitmest lääneriigist on kostnud väidetavalt Vene lobistide survel üleskutseid, et aeg oleks sõda lõpetada.
Venemaa sõnades väljendatud rahusoov on liikvele läinud ajal, mil nende alustatud sõja esimesed eesmärgid on jäänud saavutamata, edasiliikumine Ukrainas takerdunud ning kaotused elavjõus ja tehnikas üha suurenevad, mistõttu vajab Venemaa üldise arvamuse järgi lähiajal hingetõmbeaega, et kindlustada end Ukrainalt okupeeritud aladel ning koguda jõudu uue pealetungi ettevalmistamiseks.
Aprilli lõpus vene õigeusu ülestõusmispühade ajal Toompea lossi ees rahuliikumise Koos loomiseks eesti ja vene keeles videoüleskutset esitades ütles Peterson, et eesmärk on viia rahusõnum igasse Eestimaa nurka, ka riigikogu hoonesse. «Eestis pole ühtegi liikumist ega erakonda, kes ütleks, et ta on rahu poolt,» lausus Peterson Youtube’i pandud pöördumises. «Meie erakonnad räägivad ainult sõjast ja sõja toetusest.»
Ivanov lisas, et loodav liikumine on Eesti osalemise vastu ükskõik millistes relvakonfliktides, olgu vahetult või kaudselt. «Tegutseme selle nimel, et need seltsimehed, kes istuvad meie selja taga, ei tassiks meile siia sõjalisi konflikte,» lausus ta riigikogule osutades.
Eesti poliitiline eliit ei sõdi mitte Venemaaga, vaid omaenese rahvaga, väidab end rahuliikumise loojana esitlev tegelane, kelle vastu on PPA alustanud väärteomenetluse.
Seletustes, mida Peterson andis Postimehele kirjalikult, sest suuliselt ei soovinud ta vastata, nimetas ta sõjalise konflikti Eestisse tassimise näitena läänest Eestile peale surutud sanktsioonipoliitikat ja arvukaid vaenulikke avaldusi naaberriikide ja ka oma inimeste vastu, kes ei jaga Eesti ametlikku arvamust.
Rahuüleskutsega video on Youtube’i üles pannud Elina Esakova, kes on Kremli kontrolli all oleva Venemaa meediaväljaande Baltnews.ee andmetel hästi tuntud kodanikuaktivist ja teise ilmasõja vene veteranide mälestuseks peetava Surematu Polgu rongkäigu kaaskorraldaja.
Video alla on kogunenud üle neljasaja peamiselt venekeelse kommentaari, kus avaldatakse liikumise loomisele toetust. Kui palju on liikumisel liikmeid, seda Peterson Postimehele ei avaldanud, kuid väitis, et «meid on palju rohkem, kui laseme ühiskonnale välja paista».
Süüdistus Ukraina vastu
Postimees küsis Petersonilt, kas tema juhitava liikumise nägemuses tuleks Ukrainas rahu saavutada praegustes piirides, kui Venemaa on osa Ukrainast okupeerinud. Ta jättis küsimuse tuumale vastamata, küll aga kirjutas, et «Ukrainas toimuv on tragöödia ja hoiatus ka meie [Eesti] poliitikutele, mis võib juhtuda siis, kui omal maal oma rahvaga läbi ei räägita».
Postimehe küsimusele, kas Ukrainal on tema arvates õigus oma territooriumilt okupeerijad sõjalise jõuga välja lüüa, enne kui hakata rahu sõlmima, vastas Peterson, et Ukrainal oli võimalus kaheksa pika aasta jooksul leida tee Ida-Ukraina umbsõlme lahtiharutamiseks. «Kahjuks ja minu isiklikuks meelehärmiks polnud nad selleks Minski kokkulepete raames võimelised,» kirjutas ta. «Mis tõigi kaasa selle katastroofi jätku.»
Küsimusele, kas ta soostub, et rahusõnumi levitamine praegu aitab kaasa Ukrainalt okupeeritud alade põlistamisele Venemaa valdusse, vastas Peterson hoopis, et rahusõnumi levitamine on Eesti-suguse väikse riigi eksistentsi jätkamiseks ainuvõimalik tee. «Maailma ajalugu ei pruugi enam Eestile anda kolmandat unikaalset võimalust taasiseseisvumiseks, kui omaenese poliitikute rumaluse, ahnuse ja ülbuse tõttu peaksime selle uuesti kord kaotama,» kirjutas ta. «Aga sellised märgid on täna õhus olemas, kuna Eesti poliitiline eliit ei sõdi mitte Venemaaga, vaid juba omaenese rahvaga viimased 15 aastat.»
Küsimusele, kas liikumine Koos on Venemaa algatatud sõja vastu Ukrainas, tuli vastuseks, et «me pole ühegi sõja poolt».
Nii Ivanov kui ka Peterson teatavad videopöördumises, et nad järgivad rahuliikumist luues Eesti seadusi. Siiski on politsei- ja piirivalveamet alustanud Petersoni vastu väärteomenetlust ametniku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseadusliku kasutamise alusel. Asi on selles, et Peterson töötas üle-eelmise kümnendi alguseni tollases piirivalveametis, kuid kandis selle vormi tänavu veebruaris, kui avaldas kolm nädalat enne Venemaa kallaletungi Ukrainale ühismeedias Eesti kaitseväelastele, politseinikele, piirivalvuritele ja kaitseliitlastele videohoiatuse, et neid tõmmatakse võõrasse konflikti.
Eraisik võib omada politseiniku või piirivalvuri vormi ja vormielemente, kuid ei tohi esineda ametiisikuna, kes täidab tööülesandeid, ütles PPA pressiesindaja Liis Krigul.
Peterson väitis enda õigustuseks, et endisi politseinikke, kaadrisõjaväelasi ja piirivalvureid pole olemas. «Kes kord oma sõrme riigi hüvanguks on andnud, need on truud ka siis, kui organisatsioonist juba lahkunud,» lisas ta vastuses. Enda sõnul sunniti ta lahkuma seetõttu, et pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ei vastanud tema tervislik seisund ELi ametitele pandud nõuetele.
Endine peaprokurör Lavly Perling, kellest sai tunamullu sügisel Ukraina õigusriigi reformide juriidiline nõustaja, ütles Petersoni ja Ivanovi algatatud liikumise kohta, et provokaatoreid ja trolle on ikka olnud ning neid ei maksa tõsiselt võtta. Küllap ka vastavad riigiasutused tegelevad nendega, avaldas ta lootust.
Sõjalise konflikti Eestisse tassimise näitena nimetatakse läänest Eestile peale surutud sanktsioonipoliitikat ja arvukaid vaenulikke avaldusi naaberriikide ja ka oma inimeste vastu, kes ei jaga Eesti ametlikku arvamust.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes on Ukraina sõja algusest rahvaesindajate seas teravamaid Venemaa kriitikuid, ei pea samuti vajalikuks uue liikumise loojaid ületähtsustada. «Kui räägiks mingigi mõjuga inimene, aga räägib keegi, kes on mittekeegi,» ütles ta. «See on sama, kui ükskõik kes tahab meediasse ja hakkab rääkima ei tea mida.»
Kummatigi on Peterson ja Ivanov jõudnud sõnadest kaugemale. Nad on viinud Tallinnas läbi kongressiks nimetatud ürituse, kus Petersoni väitel osales ligi kakssada inimest, moodustavad töögruppe ja korraldavad iga nädal kohtumisi üle Eesti, plaanivad Ida-Virumaa liikumise kongressi, nii majandus- kui ka kriisiabi programmi koostamist. Petersoni sõnul on eesmärk erakonna loomise protsess käima lükata.
Nördimus raha pärast
Kaitsepolitsei nentis vastuseks Postimehe järelepärimisele, kas Kremli-meelseid jutupunkte edastav liikumine Koos on pälvinud ka nende tähelepanu, et «keerulised ajad on toonud tänavatele väga erinevaid tegelasi: nii neid, kellel on enda arvates kaalukad põhjused frustratsiooni välja elada, kui ka seiklejaid, kes avalikult protesteerides väikest viisi äri ajavad».
Tõsi, Peterson kutsub sotsiaalmeedias mitut puhku oma liikumist rahaga toetama. Aprilli lõpus postitas ta, et Eesti ühiskonnas on midagi paigast ära, kui ta on Eesti rahu tarvis saanud kõigest 1800 eurot, aga Ukraina tarbeks on annetatud üle seitsme miljoni euro, millele lisandub 220 miljonit eurot relvaabi.
Protestiliikumine kui äriidee on mõnele inimesele tulus sissetulekuallikas, tõdes kapo Postimehele edastatud kommentaaris, ning soovitas annetuskampaaniate vedajate suhtes säilitada kriitilise meele ning nendelt aru pärida, kuidas annetatud raha on kasutatud.
Mööndes, et ühismeedia kajakambrites levival ühekülgsel infol on inimeste käitumisele suur mõju, peab kapo oluliseks, et inimesed vaataksid seal tegutsevate provokaatorite tegevusest mööda ega laseks end nonde toimetamistest ärritada ega n-ö keema ajada.
Üleskutseid tasub võtta kriitilise meelega
Kersti LuhaFoto: Riigikantselei
Kersti Luha
riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht
On selge, et sotsiaalmeediat kasutatakse provotseerimiseks ja inimeste vahele lõhede külvamise platvormina nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Sotsiaalmeedia ulatumise tõttu üle riigipiiride toimub sealtkaudu ka n-ö ideede migratsioon. Kõikvõimalikke algatusi püütakse sotsiaalmeedia kaudu levitada ka piiriüleselt.
Igasuguste, sh sotsiaalmeedias levitatavate üleskutsete puhul on oluline säilitada kriitiline meel. Küsida tasub järgmisi küsimusi.
Kes on info allikas?
Milline on info jagaja eesmärk, mida ta taotleb? Kui juba asusid lugema või kuulama, tasub mõelda esimesest emotsioonist kaugemale.
Kas keegi veel kinnitab jagatavat infot ja kas see jagaja on ka usaldusväärne?
Millal on info avaldatud?
Kui eelmised punktid läbitud, mõtle, kas sõnumi jagamine on vajalik: algoritmid on ehitatud nii, et võimendavad emotsionaalseid reaktsioone veelgi.
Kokkuvõttes: sotsiaalmeedia ei ole a priori halb, kuid peame olema sotsiaalmeedia ja kogu nüüdisaegse inforuumi teadlikud tarbijad. Rumalus ei ole keelatud, kuid rumalusel ei pea aitama sotsiaalmeedia kaudu levida. Infot tasub alati kontrollida. Eriti tähelepanelik maksab olla, kui info on emotsionaalne või tekitab selle saajas emotsioone.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2022/06/08/14612314t1hae32.jpg)
/nginx/o/2022/06/08/14612315t1h1b95.jpg)
/nginx/o/2022/06/08/14612315t1h1b95.jpg)