Võrklaev: jätkame peretoetuste eelnõu takistamist (11)

Postimees
Copy
Riigikogu pidas eelmisel nädalal Reformierakonna obstruktsiooni tõttu ööistungi.
Riigikogu pidas eelmisel nädalal Reformierakonna obstruktsiooni tõttu ööistungi. Foto: Sander Ilvest

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles, et seni, kuni Isamaa ja sotsidega ei ole peretoetuste eelnõu edasises menetlemises kokku lepitud, jätkab Reformierakond selle takistamist riigikogus.

«Seis ei ole muutunud. Meie hinnangul vajaks see eelnõu põhjalikumat tööd ja ülevaatamist, sealjuures kõigi muude riigi vajaduste arvestamist – õpetajate palgad, kõrghariduse rahastamine, julgeolek,» ütles Võrklaev rahvusringhäälingule.

Võrklaeva sõnul peaks peretoetuste eelnõuga edasi minemise suhtes lahendus tulema koalitsiooniläbirääkimistelt. «Kui mingid uued kokkulepped seal sünnivad, siis on võimalik ka see obstruktsioon riigikogus lõpetada,» lausus ta.

Reformierakond asus peretoetuste seaduse menetlemist riigikogus takistama, esitades eelnõule üle 1600 muudatusettepaneku.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu algatati 54 riigikogu liikme allkirjaga 12. mail. 30. mail läbis eelnõu täiskogus esimese lugemise. Praeguse seisuga on kuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikut oma allkirja eelnõult tagasi võtnud.

Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks lapsetoetus eelnõu seadusena kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse eest 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.

Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel.

Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles