Hiiumaa rannikule jõudnud valgeteraline reostus osutus rasvaks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
13. juuni 2022, 11:53
/nginx/o/2022/06/08/14612139t1h6a58.jpg)
Laborianalüüsides selgus, et eelmisel nädalal hajusate teradena Hiiumaa edelarannikule uhutud aine on tahke rasv, mis keskkonnale ja elusloodusele ohtlik ei ole.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul kinnitas labor, et aine ei sisalda mürke ning mõõdukas koguses rasv merekeskkonda ei muuda ega elusloodust ohusta.
«Rasv laguneb merekeskkonnas mikroorganismide mõjul ning jõuab tagasi aineringlusesse, seega pole keskkonnakaitse seisukohalt tahke rasva tükikeste koristamine vajalik,» selgitas Vakra.
Rasvaterade päritolu ei ole selge, kuid suure tõenäosusega võib aine pärit olla laevateelt, kus näiteks palmiõli vedanud laev on lasknud merre rasvamahutite loputusvee.
«Mittetoksilist materjali sisaldavat mahutiloputusvett on teatud tingimustel lubatud laevateel merre lasta. Seatud tingimused, näiteks laeva liikumiskiirus, peaks tavatingimustes tagama aine hajumise ning hoidma ära selle jõudmise rannikule,» kirjeldas Vakra.
Ta lisas, et eri rasvad tahkuvad ja vedelduvad erineval temperatuuril: näiteks palmirasv ja kookosõli on tahked ka toatemperatuuril ning külmas merevees moodustakski väikesed tahked terad.
Labor ei tuvastanud, kas tegu on just palmiõli või muu rasvaga, kuid kinnitas, et Hiiumaa ja Saaremaa rannikule uhutud terad koosnevad sarnasest ainest ning tegu on tahke rasvaga, mis keskkonnale ohtlik ei ole.