1940.–1941. aastal üle Eesti rullunud Nõukogude Liidu poliitiline terror jättis meie inimestesse seni paranemata haavad. 14. juunil 1941 toimus küüditamise massioperatsioon, kuid inimesi kadus nii enne kui ka pärast seda kuupäeva. Mistaheski selgem teadmine lähedaste saatuse kohta võimaldas mahajäänutel oma mõtetes selgust luua ning püüda vähemalt iseendaga rahu sõlmida. Kuid oli ka neid, kes kadusid teadmatusse, jättes lähedaste jaoks aastakümneteks õhku vaid vastamata küsimused.

Gerhard Luki lugu on kaasahaarav. Kõik, kelle poole pöördusin, püüdsid aidata. Tema saatus oli seotud kõigi Eesti kommunismiohvrite saatusega. Paljud neist on leitud, kuid leidub neidki, kelle saatus on endiselt teadmata. Siinne lugu näitab, et ikka on veel lootust leida oma kadunud omaste jälgi.

Kommentaarid
Copy