Valemünte ringleb vähe ja keegi neid ei uuri

Vasakul õige kaheeurone münt, paremal võltsitud versioon. Foto: EKEI

Kümnetest miljonitest maailmas ringlevatest euromüntidest tunnistab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) meil valerahaks aastas 50–100. Need juhtumid ei jõua tavaliselt aga kuhugi, sest valemündid on välismaist päritolu ning menetlus kujuneks kallimaks kui tekitatud kahju.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul jõuavad valemündid suure tõenäosusega siia välismaalt. «Meil pole infot ega alust arvata, et Eestis keegi neid teeks,» mainis Roosve. 2021. aastal avastati Eestis 63 valemünti, 2020. aastal 106 ja 2019. aastal 123.

Võltsitud paberraha on valdavalt organiseeritud kuritegevuse vili ning pärineb Itaaliast Napoli ligidalt, kus kohalik maffia ehk Camorra on sellele spetsialiseerunud. Võltsmüntidest pärineb väga suur osa hoopis n-ö kodustest tingimustest. On neid, kes lihtsalt huvist proovivad münte valmistada, aga ka neid, kel eesmärk selle raha eest midagi osta.

Euroopa Komisjon ütleb 2020. aastal avaldatud aruandes valemüntide teemal, et kõige rohkem avastatakse neid vorpivaid vabrikuid Itaalias. 2002.–2020. aastani leiti neid Itaalias 16, Hispaanias kuus ning Bulgaarias ja Portugalis kummaski kaks. Üks vabrik avastati Belgias, Kreekas, Prantsusmaal, Ungaris, Austrias ja Poolas.